esmaspäev, 31. detsember 2018

2018 aasta kirjas ja pildis

Aeg on aasta mõne(saja) sõnaga kokku võtta ja mõelda, et mis kõik toimunud on.

 1. Mida sa tegid aastal 2018, mida sa varem teinud pole?
Alguses tundus, et ei teinudki nagu midagi, aga tegelt ju .. jooksin maratoni :D Maratoniks treenimine viis ka läbi aja kõrgeima aastate jooksukilometraažini - üle 1100 kilomeetri. Ma usun, et ma pole terve ülejäänud elu jooksul ka kokku nii palju jooksnud kui sel aastal. Tundub, et jõudsin isegi deemonite eest ära joosta, vähemalt veidikeseks ajaks. 
Muudest asjadest - ma sain esmakordselt elus koondatud ning käisin täitsa üksinda kontserdil. Tartu Ülikooli akadeemilist testi tegin ka esimest korda. 

2. Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda? 
Mul oli tervelt kaks uusaasta..eesmärki - maratoni jooksin ära, sinist vööd sel aastal ei õnnestunud saada. 50% on parem kui null, tahaksin ma öelda, kuigi see ei takista mul enda üle nalja heitmast, et ma ei teagi vist kedagi teist, kes jitsis nii aeglaselt areneb. Muuhulgas tuleb osata ka enda üle nalja heita. Uueks aastaks ei oskagi öelda, vist ei luba otseselt midagi, aga eks ikka on asju, millega tahaks tegeleda ja üldiselt ka "korralikum" olla. 
Ahjaa, tatoveeringut ka ei teinud. Sest ma olen puss ja kardan valu. 
Veebruaris oli see mu marsruudil töö-trenn-kodu. 

3. Kas keegi su lähedastest sai lapse?
Vähemalt üks sõbranna. Suguvõsasse on ka varsti lisa oodata, aga rohkem ei meenugi. Üsna lapsevaene aasta, võiks arvata küll, et vanus on juba selline, et kõik hakkavad peret kasvatama. 

4Kas keegi su lähedastest suri?
Ühe nädala jooksul kaks vanaema. Polnud just kõige parem nädal, ütleme nii. 

5. Mida sa sooviksid, et sul 2019. aastal oleks, mida aastal 2018 ei olnud?
Hmm. Rohkem aega ja võimalust trennis käia? Meelekindlust, et mitte õhtusöögiks pakk küpsist süüa? Aega, et sõpru näha tihedamini kui kord kahe kuu jooksul? Aega ühesõnaga. Aega võiks olla. 

6Milliseid riike sa külastasid?
Sel aastal taas sai vähem reisitud, kui mulle meeldinud oleks. Aprillis käisin Amsterdamis ning septembris Londonis. Sellega sai vist ka täis minu Londoni-mõõt, see tundub iga korraga aina rahvarohkem, üksikum, väsitavam ning külmem linn olevat. 
Ühe korra käisime matkarajal ka. 

7. Mis 2017. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks? 
Jäin selle küsimuse juures kohe pikemaks mõtlema ja kuigi igasugu märkimisväärseid asju hujtus, siis kuupäevaliselt ei jää ilmselt miski meelde. Hea et varsti iseenda sünnipäevagi mäletan :) 

8. Mis oli su selle aasta suurim saavutus? 
Oiblinn. No ma jooksin selle maratoni, see vist on täitsa ok asi. Tagasi ülikooli läksin ka, kuigi ma vähe kartsin, et olen ikka liiga vana ja ei suuda noortega sammu pidada. Siiani tundub, et täitsa suudan, vb isegi rebin ette. 

9. Mis oli su suurim ebaõnnestumine? 
Samuti esimese hooga ei meenu midagi. Oleks vb võinud end kokku võtta ja mõne korra ka jitsis võistelda, aga muidu olen täitsa asjalik olnud. 

10. Kas põdesid mingit haigust või vigastasid ennast?
Ma lasin enda ühe tarkusehamba eemaldada oktoobris ja see võttis mu nädalaks täitsa outi. Pärast seda jäin kohe nädalaks haigeks ka. Vigastusi kui selliseid vist ei tulnudki, vähemalt mitte üle tavapäraste maadlusvalude, millest ma ilmselt iialgi ei pääse. 

11. Mis oli parim asi, mille ostsid? 
Kõik kontserdi- ja lennupiletid. Asjad on vahvad küll (nt see sülearvuti, mille ostsin, et kooliasju teha), aga elamused on paremad. 
Need püksid on ka päris hea ost, aga need olid kingitus. 

12Kelle teod väärivad tunnustust?
Kindlasti on neid inimesi küll ja veel, aga mulle ei meenu taas esimese hooga midagi ega kedagi suurepärast. Peika tõi Võimla "aasta treeneri" tiitli esmakordselt koju, see on vägev :) 

13. Kelle käitumine tekitas sinus tülgastust ja kurvastust? 
Mul on tunne, et kõik asjad, millest ma eelmisel aastal kirjutasin, on ka sel aastal alles ja vb isegi võimendunud - kliimasoojenemine on ikka pekkis, taimetoitluse üle naerdakse, hirm ja segadus laieneb ja seda viha õhutatakse pidevalt. Vahel on täitsa kurb elada. 

14.Millele kulus enamik su rahast?
Ikka ja alati toidule. Mulle meeldib süüa. Hästi ja palju. 

15. Mis sind väga väga väga elevile ajas? 
Ma mäletan, et ma olin maratoniga tegeledes üsna elevil, eriti viimasel nädalal, kui ma juba tundsin, et kõik on pekkis ja eks peab hammastega üle finišijoone roomama. Samuti olin ma üsna elevil, kui me Londonis Harry Potteri etendusele ja tuurile läksime, see oli mõnus. 

16. Mis laul jääb sulle 2018. aastat meenutama?
See võib olla mõni laul kas Sofi Tukkerilt või Dessalt, kelle albumeid ma sel aastal väga hoogsalt kuulasin ning kelle kontserdid olid ühed mu aasta paremad hetked. Sofi Tukkeri kontserdilt oli mu käekotti jäänud hunnik lahtist glitterit, mille siis eilsel peol haldjatolmuna käiku lasin. 
Vahepeal tuli sügis ja kõik oli nagu Stephen Kingi romaanis.

17. Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled ...
õnnelikum või kurvem? Jätkuvalt olen seest üsna surnud, aga viiiissssttt veidi rõõmsam.  
kõhnem või paksem? Kaal on ikka sama, mis ta on alati olnud, paar kilo siia-sinna. 
rikkam või vaesem? Kindlasti oluliselt vaesem. Mis teha, see on elu. 

18 Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud? 
Ma oleks tahtnud rohkem pildistada ja rohkem looduses olla. Ja loomulikult oleks võinud oluliselt rohkem jitsi teha, aga eks seda saab ka järgmisel aastal. Loengutesse oleks võinud ka rohkem jõuda. 

19. Mida sa soovid, et sa oleksid vähem teinud? 
Hmmmm... veidi vähem nutnud ehk? Tegelt sel aastal oli täitsa okei, ma ei oskakski midagi muuta. Tahaks öelda, et võiks vähem kohustusi olla, aga samas olen ma ise need valikud praegu teinud ja ma pole esimene ega viimane inimene, kes kooli kõrvalt ka tööl käib. 

20. Kas sa armusid kellessegi 2018. aastal?
Ei, vist mitte. 
Suvel loojus vähemalt korra ka päike väga kaunilt. 

21. Mis oli su lemmik telesaade? 
Mulle täitsa meeldis Unbreakable Kimmy Schmidt ja The Good Place. Ma ei ole väga saanud süveneda mingitesse sarjadesse ja filmidesse. Küll aga aitasid Tussisööjad oma taskuhäälinguga mul maratoniks treenida - tead, kui mõnus on minna pikale jooksule ja teada, et sa ei pea vahepeal moblaga jändama, sest see osa on nagunii pikem kui kolm tundi? Täiega mõnus. My Dad Wrote A Porno'l tuli ka uus hooaeg ning sain jälle tänaval naerda. 

22. Kas sa vihkad kedagi, keda eelmisel aastal ei vihanud? 
Ei, ma vihkan ikka täpselt samu inimesi. Tegelt I joke, I joke, I kid, I kid, mul mingi viha jaoks küll aega ja tahtmist pole. Pigem olen isegi mõned eelmised vihkamised andestanud ja selgeks mõelnud ja edasi liikunud. Väga zen. 

23. Mis oli parim raamat, mida lugesid? 
Huhuhuuu, ma lugesin sel aastal vist 42-43 raamatut (oleneb, kas praeguse saan aasta lõpuks läbi, ilmselt saan), nii et võib üsna keeruliseks minna. Mulle meeldis väga Sylvain Neuveli triloogia Themis Files, mida ma tegelikult isegi audioraamatuna kuulasin. Mitte-ilukirjandusest oli huvitav lugeda USA president Trumpist rääkivat raamatut Fire and Fury (Michael Wolff) ning söömisest rääkivat The Hungry Brain (Stephan Guyenet). Aasta lõpus olen nüüd paar kuud lugenud eranditult põnevikke ja ma ei suuda enam vist midagi muud lugeda. Need lähevad nii kiiresti, neid on kerge lugeda ja kuigi ma nüüd ei saa öösiti eriti enam magada, siis noh, see on see hind, mida ma olen valmis maksma. 

24. Mida sa tahtsid ja said?
Asjadest uut telefoni ja sülearvutit - sain (ehk siis ostsin endale ). Tahtsin Dessa kontserdile minna, võtsin käsile ja käisin ära. Tahtsin oma sünnipäeva kõigi toredate sõpradega tähistada, tegin ära. Tahtsin uut hingamist ja mingit selgust tuleviku osas - ja see tuli. Sellel aastal oli väga selline ... äkki suur osa elust on tõesti kättevõtmise asi. 
Loomulikult kiusame ka kassi. Ta oksendas pärast selle mütsi kandmist meile voodisse. 

25. Mis oli selle aasta parim film?
Huhuhuhuuuuh. Jälle keeruline küsimus. Ma ei tea, kui palju filme ma sel aastal vaadata jõudsin. Paarkümmend ehk. Animatsioonidest olid mu lemmikud Coco ja Isle of Dogs. Mulle meeldis ka Marveli eepiliste mõõtmetega Infinity War ja suurim kinoelamus oli Hereditary. 

26. Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said? 
Oma päris sünnipäeval ma käisin tööl ja õhtul tähistasin trennisõpradega tordi ja gintoonikuga. Aga nädalavahetusel tegin üle tüki aja korralikuma peo ka - tegin muuhulgas viktoriini, kus keegi ei teadnud midagi ning eraldi muusikaviktoriini, kus ma sain täpselt nii palju piinlikku muusikat küsida, kui tahtsin. See oli väga tore ja mul oli hea meel, et peaaegu kõik tulla said - ja ma sain nii palju head kohvi. Super. 

27. Mis on üks asi, mis oleks su aasta nauditavamaks muutnud? 
Pikemad ööpäevad :D ajast jäi sel aastal kuidagi puudu. 

28. Mis sind mõistuse juures hoidis? 
Teadlik tegutsemine, et mõistuse juures püsida. Piisavalt und ja kaisutusi. 

29. Kes oli parim inimene, kellega tuttavaks said? 
No tehniliselt tutvusime küll eelmise aasta lõpus, aga kuidagi sai üks trennikaaslane selle aastaga esmalt lihtsalt sõbralikuks ja nüüdseks juba heaks sõbraks. See on päris mõnus. 

30. Milline kuulsus/avaliku elu tegelane sulle kõige rohkem meeldis? 
Jään vist vastuse võlgu. Ei tea kuulsustest suurt midagi. 

31. Pane kirja üks oluline õppetund sellest aastast. 
See oli aasta, kus tundub, et suudan tegelt oluliselt rohkem kui ise alguses usun. 

32. Tsiteeri laulusõnu, mis selle aasta kokku võtavad. 
But I’m willing to work for this
Just show me where to dig
And I’m ready to hurt for this
I know exactly what this is

Mõnusat aasta lõppu ja paremat järgmist! 

esmaspäev, 24. detsember 2018

Lõpp hiilib ligi

No esialgu siis aasta lõpp, aga ei saa ka öelda, et ei ole mõelnud blogi kinnipanemisele. Eks ole näha, mulle endale meeldib ka vanu postitusi üle lugeda. 

Põhimõtteliselt võin spordiaasta kokkuvõtte ka kohe ära teha - jooksin maratoni ja see läks ootamatult/oodatult edukalt. Sinist vööd ei saanud. Aasta lõpuni on küll veel nädal, aga see on mu uus reaalsus, sest töögraafik sõidb räigelt trennigraafikule sisse. Kehitan õlgu - uue vöö asemel on trennis vähemalt hiiglama palju nalja saanud ja ma ise tunnen küll, et veits on mingit arengu moodi asja ka toimunud. Viimasel ajal olen küll jäänud väga kinni sinna "ära lihtsalt esimese 20 sekundiga alistust saa" ja "proovi vähemalt mingigi konks sisse surada" rutiini, edasiminekuks pean ise ka rohkem ründama hakkama ja mingeid asju katsetama. Ühesõnaga aasta eesmärkidest 50% täidetud. Täitsa okei sellise tempo kohta, millega ma sel aastal ringi lasin. 


Palju toredama asjana tuli aga see, et täna hommikul elasin poolunes läbi oma maratoni lõpumeetreid ja tundsin väga elavalt seda saavutusetunnet, elevust ja puhast rõõmu, mis mind seal lõpus (ja tegelt üldse maratoni ajal) valdas. Ärkasin hommikul ja esimest korda pärast septembrit tundsin, et ma tahan jooksma minna. Nii ma siis läksin. Neli rahulikku kilomeetrit. Vaikus. Lumi langes, kõik oli pehme ja hall ja monokroomne. Imeline algus jõuludele. Täna õhtul tunnen, et võiks täitsa homme ka minna ja paar kilomeetrit sörkida.