neljapäev, 9. august 2018

Naised? Maadlemas? MIDA?

Ehk siis ma tahaks teha väikse tiraadi nende tavapäraste eelarvamuste kohta, mida ilmselt kõik jitsi/MMA-d/muid võitluskunste tegevad naised on kohanud, eriti inimestelt, kellel pole aimugi, mis see üldse täpselt on. Sellest on kirjutanud põgusalt ka Laura (link siin). 

Esimene ja väga levinud on see, et "seda sporti teevad ainult väga hardcore mehelikud tšikid, ega seda üks õige naine küll ei tee" või et "maadlus on küll ainult meeste ala, miks naised peavad kõike järele tegema" (vana hea Pullerits) või midagi sama lolli. 

Päris ausalt - sa ei pea olema mingi pügatud juustega amatsoon, kes vabal ajal sõidab mootorrattaga ja joob mehi laua alla; kuigi sa VÕID vabalt ka see tüdruk olla, sest see on täiega ok. See on väga loll eelarvamus, et naissoost isikud on kindlasti kuidagi teistest mehelikumad või agressiivsemad või nende emakatega on midagi valesti, et me valime laste sünnitamise asemel matil aelemise. See on rumal arvata, et sa saad kellelegi peale vaadates aru, kas ta tegeleb võitlusaladega või mitte, sest meil on Tartus üsna väike klubi ja meil on ikka palju erinevaid naisi, sest päris ausalt - matil on kõigil suva. 



Las ma kordan seda veel - meil on suva, milline sa väljaspool matti oled. Kui sa tuled trenni ja oled sõbralik, tahad õppida ja oled üldiselt tšill, oled sa alati teretulnud. Meil on täiesti ükskõik, kas sa vabal ajal kannad printsessikleiti, lihtsalt teksaseid või tanksaapaid. Olgu sul poisipea või tagumikuni ulatuvad kiharad. Tahtsin juba ka kirjutada, et ka küüned jm pole oluline, aga ära tule pikkade küüntega jitsitrenni, pls. Ehted võta ka trenni ajaks ära. 

Küll aga ma möönan, et trennis jäävad püsima peamiselt inimesed, kes on natuke ... erilised? Heas mõttes muidugi - inimesed, kellel pole muret sellega, et pärast trenni on ta kaetud nelja erineva inimese higiga; inimesed, kes aktsepteerivad seda, et nad ei saa instagrami-kuulsusteks oma tagumike ja kõhulihastega (võib ka seda, aga enamasti see higine või keskendunud jitsinägu rikub asja ära :D ), sest see sport ei ole glamuurne. Praegu tundub meil naistega väga vedanud olevat, üsna sarnane huumor ja trennitahe tagab selle, et tahaks hängida ka trenniväliselt ja see sõprus on üsna unikaalne - kui paljud sõbrad on sul muuhulgas ka tagumikuga näos istunud ja sind igatpidi läbi katsunud, et sind jooga-asenditesse sundida? :D 

Postituse kinnitamiseks jagan pilti kahest trennikaaslasest, kes vabal ajal teevad tähtsat tööd, kannavad kleite, kuulavad head muusikat, hindavad külma gintonicut ja viskavad palju nalja. Ka nende kohta on öeldud, et "nemad küll ei saa jitsis võistelda, nad näevad liiga toredad välja" (see oli paraphrasing, ma ei mäleta täpset omadussõna). Trennis on nad aga sellised murdjad, et voldivad su väikseks karbikeseks kokku ja naeratavad pärast sõbralikult. 


Kui sul tekkis nüüd tunne, et hm, äkki võiks sellele kaklus-asjale isegi mõelda, siis Võimla baaskursused algavad juba septembris ning muudes linnades on samuti klubid olemas (info bjj.ee lehelt). Tulge trenni, see on äge! 

2 kommentaari:

TT ütles ...

Tõsi on, et hobide põhjal ei maksa lahterdada. Mu blondist tütrest ei oskaks tänaval nähes arvata, et on karate must vöö, tegeleb laskmisega, mäesuusatamisega, ronimisega, ... Ja ise veel IT neiu :)

karlut ütles ...

Minu meelest on ka täiega lahe, et trennis on tüdrukuid ja tundub, et tuleb ka juurde, sest nähakse, et keegi on juba ees. Kindlasti on siis vaja rohkem julgust ja pohhuismi ikkagi trenni tulla ja seal ka käima jääda, kui oled ainus tüdruk.
Arvan, et ilma tüdrukuteta oleks matil kindlasti üksluisem ja igavam. Trennieelne banter matiserval ei oleks kindlasti see, mis ta praegu on. Ja erinevus rikastab ka treeningkogemust!