laupäev, 5. mai 2018

Kaine .. kui kaua?

Jep, nüüd tuleb lugu minu suhtest alkoholiga. 
See lugu pole väga pikk - mulle maitseb alkohol. Võib isegi öelda, et ma naudin alkoholi tarbimisel just maitset, mitte otseselt selle kõrvalmõjusid. Üks mõnus laimiga pirnisiider ... klaas külma roosat veini juustu kõrvale ... rummkoolat kasvõi ämbriga ning õhtu lõpetuseks üks eriti maitsev gintoonik. Okei, ma saan aru, et ma kõlan veidi nagu alkohoolik, aga vist ikka ei ole. 

Aeg-ajalt möödub mul isegi mitu kuud, kus ma alkoholi ei tarbi, sest ei ole lihtsalt tahtmist, aga see-eest viimasel ajal on asi teisele poole liiga kaldu läinud. Eelmisel nädalal oli mul vaid kaks õhtut, kus ma midagi alkohoolset ei tarbinud. See pole päris minu sportlike eesmärkidega kooskõlas ning ei anna tegelikult ka mu elule eriti midagi juurde. Nimelt olen ma alkoholi juues nii kergekaallane, et lähen juba esimese joogiga väga lõbusaks ning üldjuhul pärast teist jooki tuleb mul lihtsalt uni peale ja sinna see kõik ka jääb. :D Mis mõte siis üldse on juua, eksole? 

Pikk jutt lühidalt kokku võtta - kuni maratonini olen nüüd purukaine ja igav nagu kuivik. Nagu juba kuulsin tagasisideks "liha ei söö, enam ei joo ka, mida sa üldse teed" :D ju siis elan niisama edasi. Võite siis kõik märku anda, kui teil on kainet autojuhti vaja, ma võin ennast pakkuda.

Samuti lasin juba selle kassi kotist välja, et registreerisin maratonile ära. Õõõaaa, tulgu, mis tuleb, aga plaanis on 9. septembril Tallinnas stardis olla. Loodetavasti saan nüüd blogis sellest nii palju rääkida, et ma kedagi teist oma "päris"elus sellega tüütama ei pea ja saan nö salaja maratoni joosta :D 

Pildivalik on mu vanaema juubelilt, kus ma samuti autojuhi vabanduse taha peitusin ja olin terve õhtu lastešampuse peal (mmmm, sweet sweet lemonade, kulus täiega pärast päevast superretsi lõigutrenni ära). 

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tegelikult on see kurb, et inimest, kes alkoholi ei tarbi, vaadatakse kui mingit veidrikku. Kui ütled ausalt, et ei taha juua, siis pööritatakse silmi nagu oleks millegi eriti õudsega hakkama saanud.

kristel ütles ...

See on huvitav reaktsioon tõesti, ma olen alati lootnud, et see kaob ajaga ära, aga tundub, et mitte :D Aga suures osas olen ma õnneks suutnud end ümbritseda inimestega, kellel on täiesti ükskõik, kas ma midagi joon või mitte.