teisipäev, 10. aprill 2018

Amsterdaamn

Ma olen tahtnud juba tükimat aega jalga Amsterdami tõsta ja kui sain aasta alguses teada, et üks mu lemmikräppareid Dessa  (praegune lemmarlugu siin) seal esineb, siis polnud pikemat mõtlemist. Küsisin töölt, kas võin oma aega ümber sättida ja ostsin lennupiletid ära. Väga ootamatu minu jaoks, tavaliselt ma räägin end alati sellistest ideedest välja, et "teen hiljem, aega on, äkki ei peaks ikka minema" jmt. Sel korral mitte, juhhei! 
Amsterdami saabusin koos sõbrannaga laupäeva hommikul ning algas minu ideaalreis - esmalt pannkoogid ja siis kohe jitsitrenn otsa (sest bjjglobetrotting on täiega asi). Esimene trenn oli klubis Amsterdam BJJ ning ma pole kuskil veel nii sõbralikku vastuvõttu saanud. Trennis muidugi ainult kutid ning alustasime maadlusdrillidega, edasi mahaviimiseni ning suletud kaitse avamist. Järgnesid mõned rullid, sest üllatavalt tahtsid kõik kutid minuga rullida, nii kena neist! Sain muidugi täiega suhkamit ja eriti korralikku kotihigi tunda, aga tuju oli ikka väga hea. Küll aga hoiatan ette, et seal pesta ei saa, kui sa oled naine. Mina muidugi olen võrdlemisi rõve neiu ja pesin lihtsalt kraanikausis - you make do with what you have, eksole. 

Esimese päeva käigus kõndisin üle 20km, proovisin erinevaid kooke ning salatit, jalutasin mööda kanaleid ning nautisin ilma, mis oli tõesti mõnus ja kevadine. Õhtul hilja trippisime Edamisse, kus meid ootas meie Airbnb. Edam ise on täiesti idülliline väikelinnake ning meil oli katusealune tuba ning eraldi mõnus vannituba. Muuhulgas ootas meid toas ka pudel veini ning šokolaad, väga väga armas meie võõrustajast (keda mina lõpuks ei kohanudki :D ). 
Edam hommikuses udus 

Pühapäeval tegin täiesti treat yoself päeva, kus mu sõbranna läks enda sõpradega mere äärde ning mina olin päev otsa üksinda Amsterdamis. Alustasin päeva kahetunnise jalutuskäiguga kanalite ääres ning leidsin üles ka 10th Planeti jitsiklubi Amsterdami esinduse, mille käigus eksisin vaid kolm korda ära. Pühapäevases trennis oli kohal 9 inimest ning mulle ootamatult ka veel üks Eesti kutt nimega Indrek, kes on seal terve dekaadi elanud. Väga vahva üllatus. Soojendus oli sellel trennil täiesti ebanormaalselt intensiivne - konnahüpped, kätekõverdused, burpee'd, mingi täielik jama, mul oli veel magamatusest ja eilsest maadlustrennist kops täiesti koos. Pärast seda oli trenn väga leebe, ma olin ühe tüdrukutepaari kolmas ning neid huvitas rohkem kihistamine kui drillimine, kuid nad olid väga sõbralikud, nii et pole viga. Tegime kimura-haardega seljavõttu ja RNC-d, täitsa mõnus jada, mida harjutada. 

Trennile järgnes veganburks Amsterdami kõige kiidetumas veganrestoranis ning ausalt, nii head burgerit ma pole veel Eestis saanud. Friikad olid keskpärased, aga burger oli tõesti suurepärane. Ma olin ka valmis selleks, et pean kolm tundi ootama, aga kogu külastusega läks aega 40 minutit. Nomnomnom. Jätkasin enda tsillipäeva kinoskäiguga (jaaaaa, ma teaaan, aga mu hing ei lase veel kinost lahti :D ) ja vaatasin ära "Ready Player One"'i. Raamat meeldis mulle ja film meeldis ka väga, kuigi nad olid üsna paljut muutnud. Väga mõnus ja meelelahutuslik viis, kuidas paar tundi veeta. Ja kino ise oli kesklinnas vanas teatrihoones, igal pool kuld, punane samet ning rasked kardinad. Väga imposantne. Õhtul jalutasime sõbrannaga veel punaste laternate rajoonis ning mõtisklesime elu üle. 

Esmaspäeval väisasime ühte mõnusat tänavaturgu ning olime kultuursed Banksy ja Roy Lichtensteini näitustel. Õhtul ootas mind aga see kontsert, mis oli absoluutselt terve reiis tipphetk. Kui ma kontserdi lõpuks Dessat fangirlides tüütasin ja koos pildi saime, siis mu käed värisesid rõõmust. Kas see ongi see õnn, millest inimesed räägivad? :D 

Ma tean, et see on väga tegin-seda-käisin-seal-sõin-burksi postitus, aga noh, mis teha. Amsterdam on imeilus linn ja ma tahaksin seal kohe pikemalt aega veeta. Ma kujutan ette, et seal töötada ja elada oleks niiiiii mõnus. Kogu aeg saaks vee ääres jalutada, tervisesporti teha, terve Euroopa on odavate lendudega kättesaadav ning keegi ei hooli sellest, missugune sa oled, kuni sa neid ei häiri. Võrdluseks Eesti, kus täna käisin sörkimas ja mingi mees kõndis mulle vastu ja ütles "mõttetu jooksja". Tänks :D 

Muidugi ma saan aru, et ma nägin ainult idüllilist kevadet Amsterdamis, kõik õhtud tundusid olevat täpselt need õudsed turistirohked läbud, kus kõik lärmavad ja on tüütud. Minu jaoks oli see reis muidugi väga igav, ei mingeid uimasteid ega prostituute ega üldse midagi eriti põnevat. Küll aga oli see täpselt see, mida ma vajasin. See oli võimalus aeg maha võtta, vee ääres jalutada, pingevaba kulgemist nautida ja hetkes olla. mindfulness. 

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

"Võrdluseks Eesti, kus täna käisin sörkimas ja mingi mees kõndis mulle vastu ja ütles "mõttetu jooksja"

Nagu tegelt? Hämmastav, milliseid inimesi on ikka ümberringi olemas. Mitte sind ma ei mõtle, seda meest (igaks juhuks täpsustan) :D

Ise ma jooksen kogu aeg klapid peas, nii et mul pole aimugi, võibolla sajatavad kõik inimesed mind tagaselja pidevalt, aga samas ma elan väga väikeses kohas, nad peaks ammu kõik juba harjunud olema...

Linda ütles ...

Haha, ma arvasin alguses lugedes, et «suhkami» ja «kotihigi» on mingid jaapanikeelsed nimetused asenditele :D

Mari ütles ...

See burks näeb nii hea välja! Burksipostitused on ikka toredad :D

Kristel ütles ...

Jah, mulle pole ka aastaid midagi eriti valjult kommenteeritud, viimati oli mingi "höhöhö, paks jookseb" kommentaar.. Kah kummalised inimesed :D Mul on tavaliselt ka klapid peas, aga eile andis üks neist alla ja siis ma kuulsingi seda pominat. Paar nädalat tagasi üks tädi ütles teisele, et "nii ilusad värvilised tossud, kahju, et nii katkised" :D