reede, 22. detsember 2017

Blogijõul 22/24

Kuna mul on veel rääkimata Andra soovitatud teemal sugude ebavõrdsusest ja soorollidest ühiskonnas ja ma ei oska sel teemal eriti midagi öelda, siis ma lükkan seda veidi veel edasi ja räägin parem, et mis ma täna tegin.

Võtsime sõbrantsiga vastu otsuse mitte seda külma kannatada ja väisasime esmakordselt Tartu kesklinnas asuvat VSpa'd. See oli soe ja vesine ja lapsi oli ka päris palju, aga täiega mõnus oli vahelduseks kvaliteetaega veeta. Küll aga meenus mulle, et idee spa-tamisest meeldib mulle palju rohkem kui päriselt spas olemine. Esiteks hakkab mul tihtipeale väga ruttu igav, sest saunades ja basseinides pole muud väga teha kui seina vaadata ja mõnuleda. Ma väga kaua mõnuleda ei oska, sest kohe hakkavad süümekad närima, et "kle, tee midagi asjalikku" - mitte et mul oleks väga palju asjalikke asju, mida teha, aga ajuga on raske kakelda. Võõraste inimeste juures ma ei taha eriti palju vestelda ka, sest ma kardan, et nad kõik kuulavad ja judge'ivad mu vestlusi.  

Teiseks meenub mulle spa-s alati, et ma ei saa eriti kaua saunas olla, sest mul hakkab pea väga kergesti ringi käima. Ma olen kogu aeg mõelnud, et see ongi kõigil nii, aga tuleb välja, et vist mitte? Pärast kõikide saunade mitmekordset kasutamist ja üldist lebolat ei saanud ma eriti energiliselt liigutada, sest silme ees oli NII PALJU TÄHTI. Õnneks korralik kogus vett ja Fantat tõstsid enesetunde ruttu tavapäraselt mõnusale tasemele. 
Pilt ka muidugi hämaras ja  ... ma täna nii talendikas

Mu tänase päeva suurim ülesanne oli siiski pildil kujutatud tordi valmistamine. Kõik algas täiesti ideaalselt - vaatamata sellele, et ma pole juba vist ... mitu aastat biskviiti küpsetanud, tuli see välja imeliselt pehme, kohev ja niiske; täpselt õige. Sellega aga minu hea õnn ka lõppes. 
Esmakordselt mu elus ebaõnnestus mu vahukoore-toorjuustukreem ja muutus lihtsalt ühtlaselt vedelaks ja maitses nagu porilombivesi suhkruga. Okei, pole viga, ostsin uued asjad ning teisel katsel õnnestus. Jätkasin siis šokolaadikattega. Mis läks nässu. Samuti esmakordselt. See tähendas, et täna kolmandat korda pidin ma poodi minema, et osta midagi, millega see tort korda teha. 

Lõpptulemus on vist täitsa okei, sest ma ei mäleta enam eriti, kuidas torti ehitada või kaunistada. Vast mu õepoeg on oma uuest dinosaurusest nii pimestatud, et ei pane tähele, et ta sünnipäevatort veits lopergune on. :)

Kommentaare ei ole: