reede, 6. oktoober 2017

Septembri kokkuvõte ja homne poolmaraton

Tegelikult võiks selle postituse nimi vabalt olla "appi, millesse ma end seganud olen?!", aga okei, viskame siia ühe statistikapildi ka.

Septembris jooksin ja maadlesin. Muuhulgas murdsin oma 10km rekordi ja .. ei, kolmanda triibu sain vist ikka pigem juba augusti lõpus, mitte septembris. Ideaalis lootsin joosta 100km pseptembris, aga jits tuli vahele (mh ka Tallinnas toimunud seminar, kus ma faceplantisin rohkem, kui võib-olla vajalik ja tervislik oleks olnud). Elu teeb omad korrektuurid :)

Ja homme peaksin Tartus jooksma 21km. Viimasel kilomeetril ootab Lossi mägi. Lossi mäest olen ma nüüd terve elu jooksul kolm korda üles jooksnud ja kõik need korrad toimusid eelmisel laupäeval. Väga rõve oli. Mulle väga meeldiks taas minna ja suhteliselt mõttetu jooksuhooaja pealt üritada poolmaratoni reksi parandada, aga ma ei tea, kui realistlik see on. Hea oleks ka lihtsalt ära läbida, ma arvan, aga nüüd ma ootan endalt juba liiga palju. Appi, appi. 

Ma kuidagi unustasin täiesti ära, et see jooks on juba sel laupäeval. Möödunud nädal on olnud üks kõige kehvem "valmistusnädal" - magamata ööd, stressirohke aeg tööl ning muidugi andis võistlusnädala algusest märku see, et esmaspäeval hakkas põlv valutama. Süüa pole ma juba mitu nädalat tahtnud midagi peale šokolaadi ja kohvi ning see annab enesetundes tegelikult märku. Eile jitsis unustasin ka veidi jooksu ära ja täna annavad tunda erinevad kõhulihased ja see, et roided on muljutud. 
Ühesõnaga eks homme ole näha, kas tasub hakata korralikul ette valmistama edaspidi või toimib ka nö puusalt tulistamine. Tehtud saab see nagunii, isegi kui finišini pean käte peal kõndima. Hoidkem pöialt ühesõnaga ja ärge väga naerge, kui ma ka viimaseks jään! 

Kommentaare ei ole: