kolmapäev, 16. august 2017

Ööjooksul pullimas*

*sest Rakveres on see suur pull... härg.. krt, guugeldamine ütleb, et see on hoopis ürgveis.
Igatahes ma olen tõesti täielik slowpoke, sest ma olen vist viimane inimene, kes pole veel Ööjooksust kirjutanud. Ma ootasin ausalt öeldes pilte, aga ma kardan, et enne unustan ma jooksust kõik ära - sest mul on täna sünnipäev ja ma olen jälle hiiglama palju vanem.

Igatahes ma ei ole sel aastal jooksmisele ega võistlustele keskendunud. Kui järele mõelda, siis ei ole mulle jooksuvõistlused väga meeldinud üldiselt - rahvamassid, kus saad tõenäoliselt vähemalt korra küünarnukiga ja kus (kepi)kõndijad, lapsevankritega emmed ja jobud sul ees koperdavad. Jooksma oled sunnitud halval kellaajal (minu jaoks halval), kus päike lõõmab lagipähe ja mõnel puhul keha isegi magab. Ja maksad selle eest hunniku raha, võib-olla sõidad isegi teise Eesti otsa. Praegu olen ma küll liiga laisk ja täiesti motiveerimata, et selliste asjadega tegeleda viitsin.
batman vs superman


Küll aga tegin erandi sel korral Rakvere Ööjooksule, kuna mulle meeldib lubadusi pidada ja juba eelmisel aastal lubasime Krisiga Ööjooksule veel ühe sõbranna kaasa võtta, et talle pimedust, küünlaalleed ja meie kostüüme näidata. Õnneks saime ikkagi asjad tehtud, kuigi ilmaga ei õnnistatud, nagu kõik juba teavad. Eesti suurim torm, mis seal ikka. Jooksule lisandus Krisi palavik ja fakt, et õhk oli paks nagu puljong - alustasime kõndides ning kui veidi pimedamaks ja tormisemaks kiskus, hakkasime sörkima. ohwait, mis sörk, Krisil on ainult üks tempo ja see pole kindlasti minu sörgitempo. Lisame siia tormituuled, paduvihma ja fakti, et mu Batmani kostüüm muutus vihmaga nii raskeks, et ma mõtlesin, et suren sinnsamma maha. Efektid olid muidugi supervägevad ja loodetavasti järgmisel aastal see ilm teeb vähemalt sama põnevaid asju. 
enne jooksu, pärast nii õnnelikud ei olnud :)

Mida järgmisel aastal teisiti teha -  võtta hotellituba, et öösel mitte läbi suve suurima tormi tagasi sõita - ma vist pole iialgi nii pinges olnud kuhugi sõites. Samuti tahaks pühendada rohkem aega kostüümidele - sest vähemalt võiks lõbus olla, kui juba jooksma minna. 

Kindlasti tuleb veel aeg, kus ma hakkan jälle "päris" spordiblogijaks, kes ajab rekordeid taga ja kellel on jooksu ajal raske ja kus võitlus käib iga sammu peal, aga praegu olen ma päris rahul olla selline mõnus lebo-blogija, kes teeb mõnikord asju lihtsalt selleks, et sõpradega nalja saaks - sellel pole vahet, et ma pole iialgi kehvema ajaga 10k võistlust lõpetanud. :) 

P.S. muuhulgas alustasin tänast sünnipäeva sellega, et jõudsin teha täitsa ise ühe lõuatõmbe :) 

1 kommentaar:

Margit Partei ütles ...

Sinu blogi on ikka nii hea lugeda. :) Ega ma rohkem midagi tarka ei oskagi öelda. Veelkord palju õnne ka!