pühapäev, 25. juuni 2017

Lõpuks hakkan ka kaalust rääkima!

Tänu taevale, et te kõik ikka nii kaua vastu olete pidanud, sest lõpuks pärast mitmeid aastaid hakkan ma oma kaalust rääkima! Ma olen seda teadlikult vältinud, sest mu meelest see on ... mõttetu asi, millest rääkida. Selgelt ma pole morbidly obese ja kuigi ma olen olnud suurem kui praegu, siis aktiivsemat elu elades läks mu kaal täitsa iseenesest ja suurema mureta normi. Normi = BMI on okei, riided lähevad selga, ei taha peeglisse vaadates karjudes minema joosta - täitsa ok ju? 
Selle aasta algusega võrreldes olen ma aga läinud omajagu pehmemaks ja mu igapäevane ringikõndimiskaal on paar kilo raskem, kui mulle mugav on. Sellel on mitu tegurit, millest peamine on stressisöömine ning ilmselt mingid põhjused veel, millesse ma praegu laskuda ei tahaks. 

Küll aga mu peamine põhjus kaalust rääkimiseks on üldse see, et võib-olla (väga suur võib-olla) tahan ma augusti lõpus Soomes jitsis võistelda ja ma tõepoolest ei tahaks selleks üldse kaalu hakata võtma. Eelmisel korral pidin ma võtma ühe kilo (!) alla ja sain nädalaga borderline toitumishäire, kus ma kaalule astudes hakkasin lohutamatult nutma lihtsalt. Võistluse hommikuks olin ma täiesti tühi ja seest surnud ja ilmselgelt kaotasin kõik oma matšid. Ma olen valmis ka selleks, et ma pole vahepeal kuigipalju paremaks saanud ja kaotan ikka, aga vähemalt ma tahaksin elimineerida selle kaaluvõtmise osa ning mitte toitumishäiret saada. Kirjutasin ka eelmisel korral kaaluvõtmisest ja jitsist selles postituses)
Mõned inimesed on sportides ilusad. Mina pole üks neist. 

Mu plaan on lihtne - söö rohkem taimi ja vähem krõpsu ja kommi. Joo vett, maga hästi ja tee sporti. Kaloriäpi tõmbasin ka. Ütleme siis, et mu kaalunumber praegu on 0 ja juuli lõpuks-augusti alguseks see võiks olla -3.  Ma tean - mõne jaoks täiesti naeruväärne eesmärk - haha, hea jobu, tee veepaastu ja oled järgmise nädala lõpuks selles kaalus. Thanks but no thanks. Ma ei viitsi ausalt paksemaks ka minna, et oleks kümme kilo, mida alla võtta, las piisab sellest kolmest praeguseks. Täna näiteks läks nii hästi, et sõin taldrikutäie risotot ja rooskapsaid ja pärast tegin Nutellaga leiba. EDENEB HÄSTI. :)  

Kui kellelgi on mingi eriti hea idee, kuidas õhtuti mitte snäkkida, siis pls andke teada, kõik abi on teretulnud. 

3 kommentaari:

Laura Croft ütles ...

Mul pole enam aega, et õhtuti nt süüa :/ trennist jõuan koju kell 11ish ja...

Ja nii IGA. PÄEV.

Kristel ütles ...

Jah, see mul ei toimi, jits saab kõrvalmajas kell 19:30 läbi. Kui pärast seda nt jooksma läheksin, siis küll, aga siis tahaks juba koju tulla Nutella-purki kaisutama :D

Laura Croft ütles ...

Aga Finnish open on väga äge üritus. Ma tahan ka minna. Saab siis üksteist toetada ja miskõikveel!