reede, 27. jaanuar 2017

Päris hea nali, kutid.

Ehk lugu sellest, kuidas ma nüüd olen lõplikult veendunud, et kõik need inimesed, kes räägivad oma lemmikutest valgutoodetest, teevad seda lihtsalt selleks, et mulle halba nalja kokku keerata. 

Alustame algusest - mina ja valk pole väga keeruline lugu. Mäletate, et paar (ütleme viis) aastakest tagasi ei rääkinud keegi, et meil on valgupuudus ja tegelt peaks ikka valgurikkamaid asju sööma? Kõik vihtusid niisama rahulikult liha, muna ja kodujuustu süüa ja kõik oli ok (disclaimer - vb ma siis lihtsalt tundsin spordimaailma vastu null huvi, mistõttu ma ei filtreerinud mingit valgujuttu ära). Mingil hetkel aga hakkasid aina levima need pulbrikesed, geelikesed, batoonikesed ja minu isiklik lemmik - proteiinivesi. Ma väga loodan, et Eestis on see kõrghetk nüüd käes, sest ma ei tea, kuhu see enam minna saaks. Ma jälgin päris paljusid spordiga tegelevaid inimesi nii instagramis kui blogides stalkerina, päris mitmele olen ka päriselus öelnud, et ou-ou-ou, ma loen su blogi, sa oled äge (tšau, Margit!) ja mul on paar viimast kuud juba mingi täielik valguküllastus tulnud. See lihtsalt surub aknast ja uksest sisse ja karjub mulle näkku, et "söö mind, muidu su muskel ei kasva!!!!!". Kuna ma ise ei tegele eriti jõusaalis rassimisega praegu ja fitnessi lavalauad ei näe mind nende peal iialgi, siis ma üldiselt valgule väga ei keskendu. Kui ma olen ka huvi pärast mingeid toidupäevi kalkulaatorisse löönud, on tulnud päeva keskmine umbes gramm kilo kehakaalu kohta, mis on minu meelest täiesti adekvaatne (erinevad uuringud annavad väga erinevaid referentsväärtusi soovitatava valgukoguse kohta, valisin enda jaoks keskmise, mida on lihtne meeles pidada). 

Ma olen oma noore elu jooksul päris palju jõudnud erinevaid valgutooteid tarbida ja ma ei julgenud väga kunagi öelda, et minu meelest need maitsevad .. võltsilt. Kehvasti. Okei, ma maskeerin selle pulbri oma pudru või smuuti sees ära ja elame edasi, jei (ka praegu panen kanepivalku oma smuutide sisse nt, maitsestamata ja puha, minu meelest täitsa ok), aga kõik need batoonid ja valgujoogid ... ma ei tea. 

Küll aga tunnistan ausalt, et kõik see reklaam ja haip ei läinud minust mööda täna õhtul, kui ma nägin Tartu Kaubamajas viimast karamellimaitselist proteiinijogurtit ja veel soodushinnaga pealegi - kamoon, kui see pole taevane märk, pole miski. Võtsin selle kodus lahti, mm, täitsa hea lõhnaga, panin lusikatäie suhu, oo, tõesti nom.... ooohwaaait, vana hea sukraloos jõudis pärale. Andke mulle nüüd kõik andeks, aga ma enne suren valgupuudusesse (mida ka taimetoidulisena selgelt ei juhtu, sest tofu ja kaunviljad on da shiiiiiet), kui veel kellegi reklaami uskuma jään. Ma ei ütle siin, et see asi oleks halb, igaühel on oma maitse ja need ei peagi klappima - samuti on võimalik, et tegelikult ma olen salasuitsetaja ja ei tee maitsetel vahet, aga minu meelest maitsevad enamvähem kõik Eestis müüdavad valgutooted täpselt samamoodi - esimene emotsioon on hea ja siis tuleb täismats magustajaid ja pulbrimaitset. Ei, aitäh. Huh /rant over. 


5 kommentaari:

Kaili ütles ...

Heh, super postitus! :) Endal ammu juba samad mõtted olnud ja plaanisin ka blogisse (kui ükskord blogimiseni jälle tagasi jõuan) sellest postituse teha. See proteiinihullus on ikka täiesti üle piiri läinud (proteiinivesi - nagu päriselt??). Olen instagramis päris mitme inimese jälgimisest loobunud justnimelt selle proteiinibatoonide, pulbrite ja pudingute üledoosi tõttu. See lihtsalt pole minu teema. Jah, olen proovinud mõnda batooni ja ka pulbrit kasutanud, aga ka minule ei lähe see võltsmaitse peale. Eelistan ikka päristoitu, kus pole igasuguseid kummalisi lisaaineid, kunstlikke magus-ega lõhnaaineid. Siiani elan veel ja valgupuudus pole mind maha niitnud :D.




Kristel Uibomaa ütles ...

Tänks, Kaili! Just mõtlesin paar päeva tagasi Sinu peale, loodan, et leiad ka blogisse varsti tee tagasi :)

Kristel ütles ...

Tuleb välja, et Kristelid mõtlevad sarnaselt, sest need olid täiega minu mõtted ka! Inimesed on ühed kergesti manipuleeritavad tegelased ja see, mida ollakse endale valmis sisse sööma pelgalt sõna "valgurohke" nägemisest uhkselt tuunitud pakendil, on täiesti pöörane. Ise proovin võimalikult palju sellistest ilmselgetest ja lihtlabastest reklaamitrikkidest puutumatuna püsida. Igatahes, oled üks vaimukas ja ägeda jutuga tüdruk, kirjuta palun tihedamini!

Anonüümne ütles ...

Mina isiklikult pole suurem asi suhkruasendajafoobik, mulle näiteks Coca Light reaalselt päriselt maitsebki rohkem kui tavaline, aga enamik valgutooteid on küll jah sellise... spetsiifilise maitsega. Pigem nagu kehvapoolsed. Ma olen neid ka igasuguseid proovinud, sest Tere kohupiima ja Selveri kodujuustu lihtsalt ei jaksa lõpmatuseni süüa ja mingit vaheldust tahaks. No aeg-ajalt vahelduseks ma võin ühe Kiivikase jogurti süüa, kohupiimad sellest sarjast on küll kuidagi ebameeldivad. Samas olen ma ka selline hull lihasekasvataja, eksole, ja ma satun kergesti reklaami ohvriks ka. Seetõttu ma näiteks tean, et Fasti pudingipulbrid ja pannkoogipulbrid on täiesti jubeda maitsega ja ma ei kujuta ette, mismoodi inimesed neid söövad. Ja kiidavad ka veel. Sponsorvärk äkki? Aga samas Pulsi valgupulbrid on üllatavalt maitsvad, uskumatult väheste koostisosadega ja väga odavad, neid ma võiks tasutagi kiita. Neil pole suhkruasendajaid ka sees, sellepärast neil polegi mingit keemia maitset.

Kristel ütles ...

Ohhoo, ma taaskord unustasin ära, et ma blogisin. Tore, et kaasamõtlejaid ka on, et ma ei uju üksi valgumeres vastuvoolu. Tänks :)

Ps. me saime ka kunagi sponsorlusena (okeiokei, peika sai, mina lihtsalt sõin) FASTI valgutooteid ja ma mäletan, et need tõesti maitsesid mulle. Kui eelmisel aastal aga võistlusteks kaalu langetasin, ostsin ka paar valgupudingu pulbrit ja ikka õudne saast oli. Vanaks jäänud vist :D Pulsi võin küll proovida, kanepivalk on minu jaoks ka nats kallis, kuigi mõnusalt looduslähedase maitsega.