esmaspäev, 28. november 2016

Minu päev piltides ... sort of

Ehk olete märganud, et ma ei postita väga palju üksikasju oma elust - peamiselt seetõttu, et internetist ei kao kunagi miski ja ka seetõttu, et ma üritan selle bloginurgakese hoida teemadel, millest ma päriselus nii palju rääkida ei saa - trennid ja raamatud; kumbki teema ei huvita tegelikult eriti kedagi, aga vähemalt virtuaalmaailmas ei tule keegi sulle demonstratiivselt näkku haigutama. Igatahes - mõtlesin ka midagi uut proovida ja kuna mul oli laupäeval erakordselt hämmastavalt vaba päev, otsustasin päevi piltides jäädvustada. Loomulikult unustasin selle päeval kaheksasada korda ära, nii et väga pikka pildipostitust ei tule - ja muidugi on kõik pildid mu kehvakese moblakaameraga tehtud, kannatage ära. 

Igatahes - magasin öösel suhteliselt kehvasti ja ärkasin suuremat sorti peavaluga: mis ikka. See ei ole kunagi kedagi takistanud kergemat hommikutrenni tegemast. Ma olen üsna kindel, et mu hommikune padjanägu ehmatab ka kõige karastunumad klienditeenindajad ära, mistõttu varjasin selle ka pildilt: antud kiisu on märgatavalt ilusam kui mina sel hetkel olin. Tegin kerge tunniajase ... pigem hommikuvõimlemise/füsioteraapia kui tõsise trenni, aga vähemalt ärkasin korralikult üles. 
Klassikaline peegliselfi :)

Kui ma koju tagasi jõudsin, otsustasin, et pole juba sada aastat pannkooke söönud ja tänu Krisi suurepärasele retseptiabile viskasin valmis ühed mõnusad nomnomnom-id: banaanid, munad, kaerahelbed, kaneel ja kanepivalk (sest ma pean siiski kuskilt ju proteiini saama, muidu kängun täitsa ära) - iganädalaselt ma küll ei viitsi pannkooke teha, see on jube tüütu, kaerahelbepuder on absoluutselt lihtsam ja kiirem. Küll aga annavad pannkoogid mulle nö vabapääsme Fresko suurepäraseid jäätiseid süüa: ma ei usalda inimesi, kes söövad pannkooke ilma jäätiseta, that just ain't right. Vahepeal ajasin korda oma väikesed tüütud tehnoloogia-asjad, mida ma tihti ei tee ja mille tagajärjel on kõik mu nutiseadmed kogu aeg tühjad. 

Vahelduseks otsustasin ka kinno sammud seada (minu jaoks väga tavapäratu tegevus, ma tean, olin ise ka üllatunud), jäin loomulikult hiljaks, aga kuna seansil oli peale minu veel ainult viis inimest, ei pannud keegi väga pahaks. Vaatasin ära imeilusa ja nii kohutavalt kurva filmi "Kui koletis kutsub" ning kui ma oleksin inimene, kellel pole südame asemel tükk sütt, siis oleksin kindlasti nutma hakanud. Aga kuna ma nutan ainult eluliste asjade peale, õnnestus siiski kuivsilmselt saalist välja tulla. Koju jõudes tegin kiire lõuna, sest ma olen aeg-ajalt siiski ka täiskasvanu, kes ei toitu ainult müslist ja võileibadest! Ausalt! 

Riisisalat ja tofupallikesed :) 

Õhtul ootas mind vahelduseks sotsialiseerumine - vahval Kudril täitus uus eluaasta ja mu sõbranna tuli Balilt koju, mis tähendas, et tal oli palju palju lugusid rääkida, muuhulgas ka sellest, kuidas ta peaaegu vanglasse sattus. Pean ausalt ütlema, et taevas tänatud, et mu ID-kaart kohe aegub, sest muidu ma oleksin juba endale soojamaareisi ära broneerinud ja peaksin kuuse alla kolima ja elu lõpuni rottidest elama .. ohwait, mis on rottide taimevaste? Mullast? 
Igatahes, sünnipäeval avastasin, et mulle meeldib alkoholivaba glögi (ma olen muidu arvamusel olnud terve elu, et ma jälestan glögi) ning oliivid on tegelt päris maitsvad. Peokoht oli imeline ning õhupalle täis ja me kõik teame, et sa ei saa olla õnnetu, kui sul on õhupall! 

Pildistamiseks oli seal loomulikult kõige halvem valgus, kuid pole viga! Õhtu lõpetasin tavapäraselt raamatu taga - sellel aastal on veel omajagu raamatuid läbi lugeda, et minu obsessiivne sisemine mina rahulikult aasta ära saaks lõpetada. 

A mida sa nädalavahetusel tegid? 

Kommentaare ei ole: