reede, 1. aprill 2016

Märtsi kokkuvõte ja võistlusärevus


Huh, märts juba möödas. Päris kiiresti läks teine. Aga kui sa teed ka pooleteise koha jagu töötunde, siis lähebki aeg vist kiiresti. 

Tõmbasin trennide variatiivsust päris palju koomale, sest on päris viimane aeg jalad tagumiku alt välja tõmmata ja maratoniks vaikselt valmistuma hakata (loe: rohkem jooksma). 

Kõige rohkem tegin ajaliselt brasiilia jiu-jitsut. Sel kuul võtsin teadlikult võimalikult palju aega, et saaksin trenni jõuda, tõstsin vahetusi ringi, väisasin ka avatud matti ning tegin peikaga eratrenni. Seda kõike seetõttu, et homme ootab mind mu esimene no-gi jitsivõistlus. Appi-appi, närv on sees. Närv on sees mitmel põhjusel, peamine neist see, et täna õhtul pole ma ikka veel vastavas kaalus, vaid sellest raskem. No loodame parimat. Jits oli igatahes väga lahe, nagu ta ikka on, kui seda saab järjepidevalt teha - turja/selja peal mängimine saab aina loomulikumaks, vahepeal saan inimeste kaitsest juba mööda ja paar korda õnnestus ka alistustega rulle lõpetada. Kiskjainstinktid loodetavasti löövad homme välja! :)

Jooksu tegin samuti 9 korda, kokku 63 km. Veidi sai ikka rohkem, kui veebruaris. Sinna jäi üks isemotiveeritud intervalljooks, paar pikka ja rahulikku otsa ja ka jooksulindil sörkimist. Kokkuvõttes täitsa okei, saab vast kevadele vastu minna küll. Aprillis tahaksin kindlasti ühe poolmaratoni (või pikema) maa ära joosta, et kevadeks ilusti valmis olla. Vaim on täitsa on board, kui ainult aega ka oleks. 

Jooksu kõrvale tegin viisakalt ka nädalas üks-kaks korda Bodypumpi. Ega sellest mul midagi eriti rääkida pole, sest mingit maailmamuutvat revolutsiooni pole seal toimunud, minu jaoks on kõik kavad põhimõtteliselt samad. Küll aga on see uuem kava kas tunduvalt kergem või olen mina vahepeal palju tugevamaks saanud, sest pulss on kogu aeg madal/hea ja kalorikulu tunduvalt väiksem kui talvel eelmise kavaga oli. Või on Polar ka algoritmi muutnud, mis on ka täiesti võimalik. 

Märtsi võiks siis iseloomustada teadlikum ja sihilikum treenimine. Edaspidi võtan siis jitsiaega vähemaks (või jätan samaks, vaatan, kuidas klapib) ja teen rohkem jooksu, kuigi mitte üle 4x nädalas. Siis kaob jooksurõõm lihtsalt ära, kui liiga palju seda teen. 

Statistikanurk: 
Kuu jooksul 27 trenni ja kokku 29 tundi. 
Polari andmetel tegin 604 334 sammu ja läbisin 368 km. 
Põletasin 66 575 kalorit, trenniga (ilma jiu-jitsut arvestamata) nendest 7369. 

Võrreldes veebruariga siis rohkem üldist aktiivsust, aga trenniga vähem põletatud kaloreid. Pole ka ime, sest rühmatrenne läks päris palju vähemaks ja jitsi osakaal tõusis kõvasti. 

Küll aga räägiks pigem paari sõnaga homsest 3D Rullist, mis Tallinnas toimub. Minu esimene võistlus, sest siiani ma olen lihtsalt kartnud minna. Miks ma kardan? Sest ma ei usu, et ma olen eriti hea jitsis ja ma ei taha, et inimesed näeksid, kuidas ma olen halb ja kaotan. Aga siis ma mõtlesin, et mis ikka, kõik ju kaotavad milleski, kui ma ei lähegi võistlema, ei saa ma iialgi teada, kuidas ma pinge all jitsin, kus tehnika laguneb, mida arendama peaks (kõike, pakun muidu ennetavalt) ja üldse võtan asja veits leebemalt. Kaotan, siis kaotan, mis ikka. Minu jaoks palju hullem on mitte kunagi mugavustsoonist välja astuda ja teada saada, milleks üldse võimeline olen. 
Esialgu siis tean, et tulemas on 3 matši, esimene on Võimla teise neiuga (tsau, Elyne!) ja siis kaks Tallinna 3D Treeningu neidu, kellest ühe puhul tean, et suure tõenäosusega kaotan, kuid teisest ei tea veel midagi. 

Kindlasti kirjutan sellest võistlusest ka pikemalt, hoidke pls pöialt, et hästi läheks, ma olen ise igatahes äärmiselt põnevil! 

2 kommentaari:

Margit Partei ütles ...

Pöidlad saavad hoitud. :)

Anonüümne ütles ...

pöidlad pihus :)

mulle jits muidu hullult meeldib, vaadata ma mõtlen, sest see on nii äge. ja mulle hoobilt kohe alati automaatselt meeldivad need inimesed palju rohkem, kes jitsiga tegelevad, sest minu meelest teen jits kõik inimesed kohe hoobilt poole coolimaks :)