teisipäev, 15. detsember 2015

Jõgeva Jõulujooks 13.12.15

Kes on laisk? Mina küll tunnen, et pole, kui suutsin end isegi külmal pühapäevasel advendihommikul ajada vanematelinna 10km jooksma. 

Eellugu: ma teadsin kohe üritusest kuuldes, et pean Jõgeval jooksmas käima. Sellega on nagu kaks-ühes, sest sain oma vanematele üle kuu aja jälle nägu näidata ja tavapärase koduse söögipeo asemel tegin hoopis jooksupeo. Eelnev nädal oli töiselt keskmisest kiirem ja ma olin ikka ... päris väsinud pühapäeva hommikuks. Trenni tegin võrdlemisi lebolt, kaks korda jitsi ja korra JooksJõudVenitust, isegi reedese jooga jätsin ära, sest true story - ma tundsin, et ma ei viitsi trenni minna. Ma tean, ma tean - mul oli endal ka veits whaaaaaaaaat, aga kui ei viitsi, siis ei viitsi. 
Pühapäeva hommikul oleks nii palju parema meelega kodus maganud, aga kui endale on lubadus antud, peab ära tegema. Sõitsin rongiga Jõgevale - detsembris saavad doonorid Elroniga poole hinnaga sõita (!) - ja vedelesin veidi voodis, enne kui end 500m kaugusele võistluspaika suutsin vedada. 

Võistlus ise: pisike ja armas, kokku oli 95 osalejat; osavõtutasu oli 5 eurot, kohapeal 7 ja pool tulust läks heategevuseks, samuti sai kohapeal annetada. Kui sa ei tee isegi jõulukuul head, siis millal veel? 
Võistlus oli hästi korraldatud, vabatahtlikud olid väga toredad, tee oli märgistatud ja eksimist ei pidanud kartma - tubli töö, Prorunneri tiim!

Minu jaoks oli võistlus muidugi raske. Ma muidugi teadsin ette, et ilmselt saab see olema raske, sest riietekiht on meeletu, väljas on külm, jooksma olen ma väga vähe jõudnud ja eelneva nädala väsimus ei anna ilmselt armu. Täpselt nii oligi.
Tegelikult valetan, sest esimesed kolm kilomeetrit oli mul väga hea olla ... mistõttu ma muidugi jooksin end kohe kinni. Järgmised 5 km olid ikka väga rasked, osaliselt ka selle tõttu, et need möödusid linnast väljas põldude vahel. Mul oli päris mitu korda tunne, et ma jooksen nii kiiresti, kui jõuan, kui tegelikult oli tempo tavalise trennijooksuga võrdne. Õnneks viimased 2km oli juba selline tunne, et krt, trotsist enam ei veni, vaid üritan vähekenegi kiiremat sammu teha. 
Isikliku lemmikuna mainin seda, et viimane km oli kogu aeg lihtsalt lauget ülesjooksu - kes kurat on selline sadist, et ta teeb finiši künka otsa? 

Tulemused: 
Aeg: 00:59:05
Keskmine tempo: 5:54 min/km
Koht: 81/95 - et viimaseks ei jäänud, aga palju puudu ka ei jäänud
Keskmine pulss: 183/ max 193


Aeg tegelikult jumalast okei, sest minu jaoks kõik alla tunni on juba suur edu. Samuti on minu meelest võitjad kõik need, kes üldse ennast soojast kodust välja suutsid ajada.

Isiklik lemmik võistlusest: väikesed jõululaulude katkendid teeäärsetel siltidel; et siis jooksin viimased 2km, ümisedes pidevalt "Kes elab metsa sees, kes elab paksu metsa sees..."
 Ja muidugi see, et mu ema tuli mulle finišisse vastu, mul pole ühelgi jooksul kedagi olnud spetsiaalselt mind ergutamas. Kuigi jaa, nüüd Andra-Eva lubasid, et maratonil on nad kohal. Eks elu näitab ;)


2 kommentaari:

Mariliis ütles ...

Sa oled nii tubli! :)
Ei, tegelt ka. Ma olen viimasel ajal nii laisk ja jooksma ei taha kuidagi jõuda. Pffft.

kristel ütles ...

Hahaha :D jõudsid lõpuks kohale. Ma käisin eile ka väljas jooksmas, ikka eriti mõnus oli, hea jahe, aga mitte rõvedalt külm. Praegu veel viimane võimalus õues joosta, varsti tuleb jää ja lumi maha ;)