teisipäev, 3. november 2015

Rämpsuvaba oktoober - juba läbi?

Ehk siis awyiiiisssss, enesepiiramine on läbi ja saan taaskord bakhanaalidega ühineda - et vein voolaks ühest purskkaevust, sulašokolaad teisest ja kartulikrõpsud kukuksid ise suhu!

Okei, tegelt asi päris nii hull ka ei ole. See kuu läks tõesti isegi üllatavalt kiirelt, aga paar mõtet saan ikka kirja panna. 
Esmalt täpsustan, et minu "rämpsuvaba kuu" ei olnud väga rangelt piiritletud - jätsin välja kõik, mis minu jaoks on rämps. Peamiselt siis maiustused, krõpsud, popkorn, saiakesed, limonaadid jmt. Leebem olin magustatud kohupiimade suhtes, neid sattus isegi tervelt kaks (!) selle kuu jooksul mulle kaussi, kuigi eelistan asjatada maitsestamata piimatoodetega. 
Samuti ei jätnud ma menüüst välja nisujahu nt leiva-saia sees, sest ma armastan ciabatta't. Ma söön seda lihtsalt soolavõiga. Vahepeal panen ka juustu peale ja see on imeline. Tuli praegugi täielik võileivaisu peale. 
Ei piiranud ma end aga absoluutselt puuviljadega, sest puuviljad on nii maitsvad ja vitamiine ja kiudaineid täis (kuigi ka meie portaalidesse on jõudnud mingid paanikajutud, et "poeapelsinides pole enam C-vitamiini alles jäänudki! ", mis on loomulikult teadusega ja päris uuringutega tõestamata, aga ka mujal maailmas kasutatud väide, et toidulisandeid müüa). Samuti sõin mett, nomnomnom. 

Kui järele mõelda, siis tegingi kokku vist kaks erandit terve kuu jooksul - ühe korra Jäätisevabriku jäätistega ja kodumaiste trühvlitega ning teisel korral käisime Meat Marketis söömas ja toidu kõrvale tehti õlis fritüüritud kartuleid, sõin neid ka, kuigi jah, suur friikate fänn ma pole ja maitseelamus jäi saamata.


Vaimselt poolelt sain teada, et selline nulltolerants toimib mulle ühest küljest väga hästi - üllatavalt lihtne oli osta peikale koju kummikomme ja fizzymakefeelnice variatsioone (limonaadi, sest see kihiseb ja teeb hea tunde. Ja BlackBooks) ja siis need lihtsalt ära unustada. Samuti oli sotsiaalsetel üritustel lihtne nosida viinamarju ja teed krõpsude ja siidri asemel, ei tekitanud mingit suuremat emotsiooni. Ka tööl ei tekkinud tahtmist popkorni maitsta, mis on päris huvitav, sest mulle meeldib väga popkorni süüa, soolast ja magusat. 
Teisest küljest aga on selline asi ikka ääretult tüütu - "kas ma seda võin süüa?", "kas lusikatäis mett on ka halb?" "uu, uus marmelaad/šokolaad/küpsis, aga täna on alles neljas oktoober". Tahtejõud on siiski samuti piiratud ressurss ja tegelikult võiksin ma teha sellega midagi asjalikumat, mitte mõelda pidevalt toidust. Samuti lisandus mulle veidi see keelatud vilja magususe sündroom ka - kuigi ma alkoholi jõin viimati vist septembri alguses, hakkas mul oktoobri lõpus isutama valge veini järele. Ja ühel päeval, kui silmad kinni panin, nägin šokolaadi. Ei tee nalja isegi, see pole enam terve mõtlemine. 

Kui keegi on ka "suurtest muutustest" huvitatud, mis inimestel tavaliselt kaasnevad selliste eksperimentidega, siis pean pettumuse valmistama - kaalusin sportlikust huvist ja täna on seis täpselt sama, nagu ta oli oktoobri alguses ja üldse viimased pool aastat. Samuti on ees mu väike kõhuke, mis ilmselt ei kao iialgi ära, ja mõõdud on suure tõenäosusega ka täpselt samad, ma lihtsalt olen liiga laisk, et end mõõta. Enesetundes ei märganud ma ka erilist vahet, peale selle, et pidevalt pidi silma endal peal hoidma, et mitte kogemata kooki süüa. Selles mõttes väga pettumustvalmistav, tahaks küll olla üks neist "jaa, mu elu on nüüd muutunud ja ma ei saa aru, kuidas ma enne üldse sain midagi sellist süüa ja võtsin muuhulgas 10kg alla ja sain elu saladuse teada" inimestest, aga kahjuks ma oma blogis valetada ei taha - minu arvates rämpstoit maitseb suurepäraselt ning kui südametunnistus laseks, ma elakski kartulikrõpsudest, soolapähklitest ja juustukastmesse kastetud nachodest. Magustoiduks kolme sorti jäätist šokolaadikastmega.


Mis edasi? Praegu on plaan jätkata enamvähem sama raja peal, kuid erandeid teen kodutehtud maiustuste ja küpsetiste juures, sest mulle väga meeldib küpsetada ja ma tundsin selles oktoobris päris kõvasti puudust. Küll aga ei plaani ma väga täpselt järge pidada, sest kui aus olla - ma lihtsalt ei viitsi sellistele asjadele mõelda. Ma olen jätkuvalt arvamusel, et kui toit on tähtsaim asi su elus, on midagi valesti ning sellised väljakutsed tihtipeale panevadki liialt muretsema. Kui muidu on kõik tasakaalus, ei tee see vahepealne magus-soolane-rasvane ka midagi nii hullu. Kuna ma ei joo alkoholi peaaegu üldse ning ei suitseta, siis mingi rõõm võiks elus ikka olla - miks siis mitte trühvlipallid, mitte heroiin. Lisaks veel see, et jõulude ajal tulevad tavaliselt mingid eriti mõnusad uued tooted välja, mida ma tahan kindlasti katsetada - sest piparkoogišokolaad ja soolakaramelliküpsised, yespls.

Nii et minu lihtne nõuanne - ehita oma toidukorrad üles juurviljadele, puuviljadele, kvaliteetsetele toiduainetele, liigu piisavalt, ole õnnelik ja ära muretse üle.

P.S. see postitus on kokku kolmes jaos kirjutatud ja neist igal korral oli mul kõht tühi. Seetõttu ka nii palju õhkamist toidu järele, tegelt olen ka tänaseni rämpsuvaba püsinud :)

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

HALLELUUJA!!!

Lõpuks ometi keegi, kes a) ei häbene tunnistada, et rämpstoit on väga hea ja b) ei häbene tunnistada, et rämpstoidust loobumine tegelikult ei muuda mitte midagi. Kirjutan kahe käega alla.

Mina teen aegajalt selliseid kuuajaseid või veidi pikemaid non-junk perioode, lihtsalt sellepärast, et ehkki mulle meeldib kahe käega shokolaadi ja jäätist sisse ajada ja kõrsikuid peale süüa, siis olen ma sellegipoolest veendunud, et minuga ei juhtu absoluutselt mitte midagi (halba), kui ma mõnda aega neid EI söö.

Praegu mul läkski käima just 1. novembrist kuni jõuludeni rämpsuvaba aega. Ma tean täpselt ette, et midagi eriti valgustavat minuga ei juhtu, aga no kui palju suhkrut võib inimene endale sisse ajada, eksole.

kristel ütles ...

Aitäh tagasiside eest! :)
Ega ma ise ka mingit suurt imet ei oodanud ja kuna mu eesmärk polnud otseselt kaalu kaotada ega mingit elu mõtet leida, olid tulemused täpselt sellised, nagu arvasin.
Muide, Su blogi on väga haarav lugemine!

Anneli T ütles ...

Rämpstoit on parim :D Kahjuks on aga nii, et ma ei saa seda enam süüa, sest see sisaldab gluteeni (ka lihas olevad nisujahud lisandina). Olen üsna piiratud selles osas, sest ka piimatooted ja suhkur on väljas tervislikel põhjustel. Aga võin tõesti käe südamele panna, et energiat on tõesti rohkem ja mingi aeg kadus isu ka friikartulite järele, mida ma sain ikka süüa :D Paremast vormist ei hakka üldse rääkimagi... Aga kui saaks, siis vahel ikka nosiks kananuggeteid edasi :D Keegi kõrval järas alguses, siis läks ikka närv mustaks küll...