esmaspäev, 19. oktoober 2015

Uued jalatsid - check!

Võtsin ka end lõpuks kokku ja käisin Jooksueksperdis ära, ei kahetsenud. 
Kohale jõudsin endale tavapäraselt 15 minutit varem ning õnneks läks nii hästi, et sain kohe alustada. Sain kohe teada, et oma (niivõrd-kuivõrd) vanad tossud olin ise ära lõhkunud, sest olen täielik laiskvorst ja lükkan jalaga jalatseid ära. Samuti sain teada, et tegelt võiks paelu iga kord siduda, kui jooksma minna. Praegu seda kirjutades tekib küll tunne, et "pooletoobine oled või", aga ma tõesti ei olnud sellele kunagi varem mõelnud. *ohkab raskelt*
Küll aga oli hea uudis see, et mu täiesti hinna ja välimuse põhjal valitud tossud olidki mulle sobivad - ühtlaselt kulunud, varvastel on wiggle-ruumi piisavalt ning pärast poolmaratoni jäid mulle kõik varbaküüned alles ning juba järgmisel päeval oli tunne, et polekski nagu jooksnud. 
Pikka juttu polnud, läksin kohe lindi peale, kust selgus veel üks rõõmustav tõsiasi - mu jalad ei kaldu tugevalt kuhugi suunda ning saan valida endale sobivaid jalanõusid neutraalsete tossude seast. See tähendab paremat valikut ning odavamat hinnakaarti tihtipeale. Jess. 

Proovisin jalga erinevaid tossupaare ning lippasin nendega poes ringi, lõpuks jäi valik Sucony Triumphidele. Põhimõttelt üsna samasugused nagu mu eelmised Nike'id, aga veidi õhema tallaga ja sutsukese neutraalsemad. Kuna mu maratonimõtted pole kuhugi kadunud, on need ideaalsed kaaslased pikematele distantsidele. Lühemateks otsadeks ja harjutuste jaoks peaksin kunagi muretsema ühed veidi minimaalsemad tossud ka, et jalg ise saaks ka tööd teha ja areneda.

See sügisel jooksmine polegi ehk nii kehv. 
Üldistest nõuannetest sain kuulda, et nagu ma kartsin - maratoni ei jookse paarikuuse trenni pealt ära. Vnoh, võib joosta küll, aga ilmselt mitte kogudistantsi ja ilmselt mitte eriti hea ajaga. Peab ikka sügisel-talvel ka jooksma. Samuti soovitas soojalt TYSKi jooksugrupiga trenni edasi teha, kui aeg võimaldab, üritan vähemalt ühe korra nädalasse mahutada. Eks ma tean ise ka, et näiteks jooksuharjutustest on ikka tugevalt vajaka, planku ja süvalihaseharjutusi olen veits oma lõbuks teinud, aga arenemisruumi on ikka kõvasti. 


Täna oli lõpuks see õnnelik päev, kus ma sain oma uued sõbrad tiirule ka viia. Oleks teinud seda juba reedel, aga ma sain neljapäeval jitsis maailma kõige totrama vigastuse - paariline kandis kimonot ning ühe drilli ajal jäi üks mu varvastest kinni tema pükste nööridesse, mis tekitas minus tunde, et see varvas rebitakse otsast ära ja siis ma tegin päris kõva häält. Järgmisel päeval oli astumine raskendatud, kuid paigal seistes sain BodyPumpi vabalt kaasa teha. Nii et kõik ei saa spordis peapõrutusi ja sarnaluu murde ja murtud hambaid, mõnel läheb ka nii tobedalt õnnelikult, et jääb lihtsalt kinni oma varbaga teise inimese külge. 

Look at my cutiepies!
Tänaseks oli igatahes kõik ok ja tegin oma tunnise pulsisörgikese ära. Enesetunne oli suhteliselt okei, pulss ikka kõrge ja tempo aeglane, aga mul polnud eriti muud ka oodata, sest nüüd üle kuu aja pole jooksurajale saanud. Tossud olid kogu aeg ideaalsed, toestus oli mugav, joosta oli piisavalt pehme ja minu sammu ei seganud need absoluutselt. Ootused tulevikule on suured, ütleme nii. 

Küll aga oli mul mure sellega, et ma ei oska end külma aja jooksudeks riidesse panna; vähemalt täna ma veel ei oodanud, et jooksupüksid on liiga õhukesed. Küll aga seda nad olid ja nüüd tean, et järgmisel korral panen sinna ühe kihi veel alla. Jooksurajal oli aga väga mõnus tagasi olla, jei :) 

Igatahes - Jooksueksperdis soovitan soojalt ära käia, kui uute jalatsite ostmine plaanis. Mina sain oma pärimistele igatahes asjalikud vastused ja kuigi mu sõbranna arvab, et kõik need diagnostikad on rahateenimisviis, siis mul on igatahes süda veidi rohkem rahul ja saan sügistalvele reipal (jooksu)sammul vastu minna. 


Kommentaare ei ole: