neljapäev, 1. oktoober 2015

Oktoobri eesmärk.

Ma olen küll endale lubanud varem, et ma ei räägi siin eriti toidust ja oma söögiharjumustest, sest .. kui aus olla, siis toit on lihtsalt minu jaoks nii vähetähtis ja mõttetu teema, et ma pole kindel, mida sellest jahuda. 
Küll aga ma võin öelda nii palju, et süüa mulle meeldib ja palju ja hästi. Mulle meeldib restoranides käia, uusi toite proovida, samuti armastan ma küpsetada. Küll aga soolase toidu tegemine mind väga ei huvita, mistõttu võileivad ja lihtsad riis+köögiviljad on meie kodus päris levinud toidud. 

Nüüd aga ma mõtlesin, et kes ikka elu keeruliseks elab, kui ise ei ela - ja kuulutan välja oma oktoobrikuu söögiväljakutse, teha tervislik ja rämpsuvaba kuu. 

Ma alati küll mõtlen, et mul ju pole mingit rämpsusöömisprobleemi, aga ... praeguseks olen ma nt 5 päeva järjest vist kooki söönud. Sest elu on nii juhtunud. Lisaks sellele kommi, küpsist, töö juures veidike popkorni, krõpse ja muud. Päris nii ka asjad käima ei peaks. Ja kuna minu puhul ei tööta patupäeva strateegia, sest sellega olen ma rajalt päris kauaks tavaliselt maas, tulebki 30 päeva (või mitu päeva oktoobris ongi) nulltolerantsi. Iseenesestmõistetavalt hõlmab see ka alkoholi. 

Kõige raskem osa saab ilmselt olema ikka sotsiaalne ja teistega lävimine, sest ma olen väga mõtlematu sööja - kui mu ees on toitu, siis ma söön seni, kuni see otsa saab. Mul üldjuhul ei saa rämpsust kõht täis ka iialgi ega pole mul mingit "oi, mul sees iiveldab, sest ma sõin 300g šokolaadi" - ma küll ei tea, millal ma viimati nii palju seda sõin, aga see selleks. 

Niisiis, peamine põhjus selle tegemiseks on tunne, et ma suudan ise kontrollida, mida ma sisse söön. Ma ei taha tunda, et toit valitseb mind, kui ma järjest ühe küpsise teise järel suhu panen. Samuti on mul magusaga viimasel ajal need lood, et ma alati pettun magusat süües - šokolaad on lääge, jogurtid-kohupiimad on liigmagusad, tordid on säilitusaine maitsega (erandiks muidugi enda tehtud, need on alati imelised), saate aru küll. Tegelikult ma ju tahan süüa päris toitu, värvilisi puu- ja juurvilju, mitte toppida endale lõhkemiseni martsipanibatoone sisse. 

Igatahes täpsustan ka, et rämpsuvaba all ma mõtlen peamiselt suhkrut, soola ja ebatervislikke näkse, teate küll, mida mõtlen. Küll aga ei välista ma nisujahu nt leivas või saias, küll aga saiakesed. Nisujahu pole minu arvates surm iseeneses, samuti ka mitte suhkur (mistõttu jätkan oma väga puuvilja-armastajat teekonda), kuid mõõdukus peaks olema ka asjas sees.

Kui meelest ei lähe, üritan siia ka kirja panna, kas mingeid märgatavaid muutusi ka toimub või mitte. Avalikult on nüüd kõik välja kuulutatud, nii et taganeda oleks jube piinlik :)

Sõbrad, ärge siis mulle sel kuul kooki pakkuge :) 

Kommentaare ei ole: