neljapäev, 20. august 2015

Nädal + ööjooks

Ja jälle tajun, kuidas päris elu lükkab blogimise kõrvale. Eelmine nädal oli täis väga vähest sporti, aga palju muud tegevust, sealhulgas tekiilast nõretavat Mehhiko-pidu, minu enda üllatuspiknikku, mistõttu ma enam ühtegi oma sõpra ei usalda, ning kokkuvõtlikult olen üritanud end veidi välja magada. Eriti pole õnnestunud, aga nüüd ma olen juba ju niiiiii vana, et võin südamerahus ka päeval uinakuid teha.

Esmaspäeval jooksin pulsi põhjal 9 km. Olin aeglane ja veidi löödud. Hommikul käisin ka BodyArtis, mis oli üle ootuste hea - rahulik, hästi seletatud, kogu aeg sain aru, mis toimub.
Teisipäeval tegin jitsi. Terve trenni istusime paarilisel kaksiratsi otsas ja ei lasknud tal enda alt ära minna. Jeap. Tund aega. Ja siis pool tundi tõsisemat müramist.
Laupäeval jooksin Rakveres 10km.

Ööjooksust ma natuke pikemalt räägikski, sest parem hilja kui üldse mitte, eksole. 

Paar päeva enne seda  veetsin ma kaks päeva Lätis ning reedel Tartusse jõudes ootas mind mu armas Kris, keda ma ei pruugi nüüd pikemat aega näha, nii et laupäevaks olin ma võrdlemisi magamata ja väsinud. Tegin päeval ühe tunnise uinaku ning tundsin üldse, et pigem jätaks minemata. Üritasin sellega ikka võidelda, sõin kodus veel kaks lusikatäit Nutellat (sest mina olengi tervisetoituja) ning võtsin oma Värska-pudeli näppu ja sõitsin Rakvere poole. Sõit sinna oli õnneks sündmustevaene, ära ei eksinud, rooli taha magama ei jäänud, kuigi harva sõitmise miinus on see, et pikemal otsal läheb mul parem jalg krampi - väga hea enne jooksuvõistlust. 

Rakvere jaoks jätsin endale varuga poolteist tundi ja see oli täpselt õige aeg, et seista mitmes pikas järjekorras, võtta asjad, vahetaada riided ja käia tualetis. Siis oligi juba aeg stardikoridori minna ja teha nägu, et teeme sooja, sest tunne oli küll rohkem nagu kiludel karbis, hea et kelleltki käega näkku ei saanud. Tuju oli küll väga hea, kogu aeg läksin jooksule mõttega, et tuleb, mis tuleb, peaasi, et oleks hea olla.


Stardis läks pea minut muidugi koperdamisele, enne kui liikuma sai ja pärast seda oli ka näha, et ega 5km rajal inimesed väga ära ei hajunud, kogu aeg oli keegi kõrval ja ees-taga. Melu raja kõrval oli aga väga väga väga lahe, eriti mulle, kuna ma olin siiani Rakvere ööjooksust ainult kuulnud, aga kohal olin esimest korda. Juba siis, kui alguses ilutulestikku nägin, tundsin, et täna tuleb hea jooks. Üldse oli selle raja suur pluss see, et igav ei hakanud seal kordagi, iga käänaku ja kurvi taga tundus olevat uus lõbustus: tantsijad, lauljad, tuleakrobaatika, bändid. Väga hea viis meeleolu üleval hoida ja tänu sellele läksid kilomeetrid ka kiiremini.

Jooksust endast nii palju, et väga hea minek oli sees ning lisaks avastasin pulsikella hea mõju, millele ma varem isegi mõelnud polnud - see ju aitab ideaalselt tempot hoida. Kui ma oleks jooksnud enda nö enesetunde järgi, oleks aeg umbes tund tulnud ilmselt, selline mugav tiksumistempo. Nüüd aga nägin ju aega pidevalt ja teadsin enamvähem, mis tempot võiks rihtida. Õnneks oli kõik kehaga ka kooskõlas sel korral, vahepeal hakkas korraks pistma, kuid see oli vb paarkümmend sekundit, miski ei läinud krampi ja hoog oli kogu aeg sees. Rajal oli kaks väikest tõusu, mis mulle ei tundunudki eriti nagu miski :D 
Pulsist ma väga rääkida ei taha, ega see eriti ilus polnud - alguses püsivalt 170-180 vahel ning teisel ringil alati üle 180. Max oli 189 ja keskmine 185. Arvestades, et mu keskmine tempo tuli 5:43, siis pole tegelikult väga hull, sest nii kiireid samme ma tavaliselt ei tee. Igatahes andis lootust, et täitsa võssa pole selle jooksusuvega ikka pannud ning veidi oli ka kahju, et sel aastal poolmaratoni polnud kavas, nii tore oleks olnud seda Rakveres ära joosta. 

Väike fun fact pigem endale - oma elu esimese võistluse Parkmetsas eelmisel aastal jooksin 7km enamvähem samas tempos ja täiesti suremise ääre peal. Sel korral polnud mingist suremisest juttugi, pigem mõtlen, et oleks võinud ju veel kiiremini minna :D Seda näitab ka see, et jooksu teine pool tuli kiirema tempoga kui esimene. 

Neto aeg: 00:56:07
Bruto aeg: 00:57:13
Keskmine tempo: 5:43


Pärast jooksu võtsin oma imeilusa medali ja nännikoti, kus oli sees minu jaoks arusaamatult palju šokolaadi ning seisin pikalt külmetades oma pakijärjekorras. See on küll asi, mida võiks järgmisel aastal veidi paremini planeerida, samuti oli pesemisjärjekord meeletu. Eks see on ilmselt oodata ka selliste üritustega, ma olen lihtsalt tavaliselt end saanud kodus ja mujal ära pesta :D 

Kurb on see, et minust pole ürituse lehel ühtegi pilti ja kuna ma olin sel korral täiesti üksi, ei teinud ma ka ise endast ühtegi pilti - ma ei suuda vist relva ähvardusel ka endast ühtegi endlit teha, mis normaalne välja näeks. Koju tagasi minnes mõtlesin küll, et oleks võinud, aga mis seal ikka. 

Ja nüüd olen tagasi enda tiksumistrennide juures, kus teen ümber Tartu lonkivaid ringikesi, mis peaksid tegelikult olema veel aeglasemad, kui need on praegu, et pulss oleks alla 150 kogu aeg. KUI TÜÜTU. Vanasti oli ikka palju lõbusam joosta, kui millestki midagi ei teadnud.
Suvejooksuga on nii, et mõtlesin vahepeal minna küll, aga verekeskus vajas vahepeal mu abi ja nüüd ei riski kuumaga minna vähesema verehulgaga mingit rekordit taga ajama - ehk on selleks uus võimalus juba oktoobris :) 

Kokkuvõttes jäin väga rahule, uus reks on vanast pea kolm minutit parem. Ma jään ikka selle juurde, et kõik võistlused võiksid õhtuti olla, on juba hea jahe ja minek on palju kiirem :) 

2 kommentaari:

Margit Partei ütles ...

Jee-jee-jeee, kui tubli on minu Kristel! Oleks ma teadnud, et sa üksi tulid, siis oleks su kohe pildile rabanud. :D

"Ja nüüd olen tagasi enda tiksumistrennide juures, kus teen ümber Tartu lonkivaid ringikesi, mis peaksid tegelikult olema veel aeglasemad, kui need on praegu, et pulss oleks alla 150 kogu aeg. KUI TÜÜTU. Vanasti oli ikka palju lõbusam joosta, kui millestki midagi ei teadnud." Novot, nüüd sa tead, mida ma tunnen! Aga see kõik tasuv töö (nii nad räägivad). :)

kristel ütles ...

Tundub, et varsti võime blogijatega vaikse tiksumise jooksuõhtuid teha, kõigil tundub sama asi olevat :D laseme rahulikult oma tempos ja saavad kõik maailma asjad arutatud :)

Ma ise loodan ka, et see tasub ära, aga olgem ausad, ega enne järgmist hooaega mingit tulemust ma nägema ei hakka, praegu on lihtsalt aega liiga vähe, et midagi tunda oleks. Samas saavad aga jalad harjumist ja aeglane jooks on parem kui diivanil istumine! :D