esmaspäev, 10. august 2015

Esimene "teaduslik" jooks

Ega ma pikka juttu ei hakka tegema - läks nii, nagu ma arvasin, et läheb, kuigi lootsin, et ehk on seis ikka parem. 
Ootasin jaheda õhtu ära ja tegin aeglased 9km. Ja kui ma ütlen "aeglane", siis ma mõtlen tempot, millega ma vist pole IIALGI jooksnud :D 
Astusin toast välja, GPS tööle, pulss tuksus, kõik toimis, hakkasin vaikselt sörkima... ja pmtst kohe oli pulss 160 peal. Noh, mis ikka, eks võtsin vaiksemaks. Päris kõvasti vaiksemaks. Vahepeal pidin kõndima ka, jube imelik oli, isegi hingeldama ei ajanud see jooks - kas nii peabki olema? Küll aga oli õhtul ülimõnus joosta, väga hea tunne. Mul on sellel nädalal puhkus ja jooksud sätin õhtusse, kui vähegi saan - see tunne on ikka hoopis teine. 

Igatahes, numbritest siis ka  - keskmiseks tuli 156bpm, mis on mul täpselt kolmanda tsooni viimane piir, aga tegelikult oli pulss pea kogu aeg kõrgem. Keskmine tempo 7:31 min/km. Isegi mu pikad jooksud pole nii aeglase tempoga olnud.
Õnneks vaade oli jooksul ikka imeline :)

Ega see kõik mulle suure üllatusena ei tule, ma teadsin küll, et ega mul vastupidavusega eriti head lood ei ole, aga ma lootsin ikka naiivselt, et ehk on kõik väga väga hea. Tsoonidest räägin pikemalt siis, kui ma end ükskord kokku võtan ja raatsin koormustesti ära teha (keegi võiks mulle rahapaja kaela visata). Praegu on tsoonid Polari enda määratud, max pulsi ja puhkeolekupulsi alusel ning need on NII madalad, püha taevas. 

Samas see jooks on suhteliselt silmiavav ja vastab mu mitmetele kõhklustele oma jooksude kohta. Nüüd ma saan paremini aru, miks ma olen nii väsinud ja miks mul erinevad kohad valutavad ja miks ma ära ei taastu. Olen oma peas liiga kõva mees lihtsalt ja uhkus ei lase aeglasemalt joosta. Väga õnnetu ma millegipärast polegi, pigem olen rahul, et tean, millega tegelema hakata ja kuidas edasistele treeningutele läheneda - kes tasa sõuab, kaugele jõuab, kas pole? 

Tulevikuplaan on siis lihtne - hakkan aeglasemalt jooksma, kui vaja, ka kõndima. Praegu on muidugi poolikuni nii vähe aega, et mingit imearengut ma ei oota, aga ma eriti ei muretse ka - läbin ma selle kindlasti, kui asi oleneb minust ja mitte mingitest ettearvamatustest. Sel nädalal üks kergem jooksuke veel plaanis ja siis laupäeval juba 10k Rakveres, kus ma ei plaani pulssi vaadata, vaid joosta enesetunde järgi ja rõõmuga :) 


1 kommentaar:

Margit Partei ütles ...

Ühe paadi naised oleme vist. :D

Ja võistliustel ära tõesti pulssi vaata. :)