reede, 10. juuli 2015

Vihmaga ka jooksma?

Olgem ausad, sellel aastal on "suvi" väga lahke sõna meie ilma iseloomustamiseks. Kokku olen nüüd randa saanud ühe korra, ujuma pole veel ühtegi korda julgenud minna, kuid seda peamiselt seetõttu, et ma ei taha Tartus vette minna, igasugu paranoiad mustuse osas. See selleks. 
Tahtsin tegelt rääkida tänasest hommikust, kus plaan oli pikk jooks ära teha ja ühele poole saada. Ja vihma sajab. Ja nii ma siin istun ja ootan, et see jääks järele, sest ma tõesti ei taha minna mitmeks tunniks vihmaga jooksma, see ei tundu üldse mõistlik asi, mida teha. 
Meelt ma eriti muidugi ei heida, aga mulle meenub, kuidas ma eelmisel aastal mõtlesin mitu korda, et "ah, mis see vihm ära pole" ja käisin ka padukaga jooksmas, silm ka ei pilkunud. Tänaseks aga .. motivatsiooni on, tahaks minna, aga ma JÄLESTAN vihma. Ma tean, et kui ma lähen, siis ma lihtsalt vihkan kõike ja see pole emotsioon, mida jooksult ootan. Teisest küljest aga ma tean, et poolmaraton ei jookse end niisama ära ja on vaja pikki otsi ka teha ning ega keegi ei garanteeri, et septembris mul Tallinnas vihma ei saja, kas siis jääb ka jooksmata? Oeh.
Pärnus oli küll kunagi ilus ilm.

Tänane plaan on igatahes käia lõunal ära, vaadata, ehk läheb selgemaks ning kui mitte, siis lükkan pika jooksu homsele õhtule, tulgu siis taevast mida iganes alla. Vahetevahel tahaks küll olla veidi põikpäisem inimene, et kui on kirjas, teen ära, aga ma ei suuda üle tähtsustada oma vihmajälestust. Pole nii raske ju loota, et suvel oleks mõistlik ilm? 

Kas kellelgi teisel tekitab vihm ka motivatsioonimuresid? 

Kommentaare ei ole: