pühapäev, 26. juuli 2015

Nädal 20.06-26.06 ja ülemõtlemisest

See nädal läks raskemalt kui eelnevad on läinud, kogu aeg olin väsinud ja kuidagi uimane. Eks need magamata reisiööd nõudsid oma ja kuigi üritasin küll palju vett juua - olgem ausad, ei ole kõige toredam reisida inimesega, kes peab iga tund tualetis käima, nii et natuke pidasin seal ka piiri. 

Esmaspäeval igatahes sõin shokolaadi, käisin kinos "Sipelgameest" vaatamas, see oli täpselt nii lahe, nagu ma ootasin (kuigi ma jäin veidi magama, siis see ei loe, sest ma jään ikka väga tihti kinos magama, olenemata filmist), trenni ei teinud.

Teisipäeva hommikuks oli mul pandud äratus kell 9, et minna hommikusse DeepWorki trenni, millest ma olen lugusid kuulnud. Panin äratuse kinni ja magasin südamerahuga edasi. Läksin hoopis kell 11 algavasse BodyFit'i, mis kahjuks ei meeldinud mulle sel korral eriti. Ma olin vahepeal Heleri rahulike trennidega ära harjunud ja nüüd oli superenergiline Lenne tagasi (kes on ka lahe) ja mina .. ei suutnud tempos asju teha. Mu jaoks mingi tempos vehkimine võtab üldse lihasharjutustelt pool lõbu ära, seetõttu käin BodyPumpis ka harva, sest no ausalt - tempos kükkide tegemine tähendab, et sa ei jõua minna nii alla, kui peaks/võiks. Vb teised jõuavad, aga mina küll mitte, vb olen liiga vana ja aeglane.

Kolmapäeval läksin hommikul jooksma. "Jooksma" siin muidugi väga lahke sõna, sest ma sõna otseses mõttes venisin - jaksu polnud, energia oli veel minust voodisse teki alla jäänud ja nii ma kuidagi oma 6 km maha uimerdasin. Tempo peaaegu 7 min/km, mis tegelt mõeldes pole midagi nii hullu, aga enesetunne polnud küll selline, et jee, jookseks. 

Väsinud küll, aga pulm oli kõike väsimust väärt :)
Õnneks ma allaandja ei ole ja läksin neljapäeva hommikul uuesti jooksma - läbisin 7,7 km ja tempo oli juba parem. Enesetunne oli ka parem, ei tahtnud pärast esimest kahte kilomeetrit koju tagasi kõndida, kuigi äratus oli samal ajal kui kolmapäeval. 

Reedel puhkasin trennist ja see oli kindlasti ainuõige otsus. Oleks olnud tore küll minna hommikul joogasse, aga muule elule peab ka tähelepanu pöörama. 

Laupäev oli vana hea pika jooksu päev. Ega palju rääkida pole, plaan oli õhtul minna, aga taaskord - elu tuleb esimesena ja kohendasin jooksu hommikusse. Eks unetunde jäi veidi väheks küll, aga pole lugu. Võtsin viimase energiageeli sisse ja Tartu vangla poole teele. Rada sama, mis ikka, aga lisasin ühe Anne kanali ringi, et distantsi sutike juurde tuleks - kokku 16,5 km (ümardan Endomondot alati veidi allapoole) ajaga 1:47, keskmine tempo 6:27 min/km. Täitsa enamvähem pika jooksu kohta, kuigi viimased 4km tulid puhtalt tahtejõu pealt, energia sai jälle täiesti otsa ja jalad hakkasid valutama, polnud üldse sellist mõnusat minekut nagu eelmisel korral. Noh, mis ikka, tehtud ta sai ja kinnitust on saanud mu usk enda võimesse poolmaraton ära joosta. Iseasi, mis ajaga.

Nüüd läheneb aina kiiremini Rakvere Ööjooks, millele eelneb pool-lebonädal kindlasti. Ma olen sellega seoses hakanud aina rohkem mõtlema ja muretsema. Kas ma jooksen piisavalt? Kas ma peaks tegema kiirustrenne vahele? Kas ma peaks kiiresti ostma pulsikella? Kas on mõtet osta pulsikella, kui pole vaba raha koormustestile minekuks? Kas mu praegune lähenemine pole liiga lebo? Kui pikki jookse mul üldse on vaja teha? Millal peaks hakkama enne poolikut kergemalt võtma, et ära taastuda? Kuidas ma reageerin, kui ma Ööjooksul kehva aja jooksen? Mis aega peaks rihtima poolmaratonil? Mis saab pärast seda jooksusuve? Üritan küll mõelda positiivselt ja peamiselt üldse mitte mõelda, sest õnneks on muid asju piisavalt, mis tähelepanu nõuavad, aga .. need küsimused painavad mind. Võib loota, et tuleb selgus mingiteski asjades, aga praegu ma üritan lihtsalt joosta üks päev korraga ja mõelda, et kõik läheb hästi. Miks ta ei peakski minema. 

Nagu näha, pole mul ka blogi jaoks eriti palju aega, aga sellest pole lugu, kes siin peale minu ikka käib. :) 

4 kommentaari:

Margit Partei ütles ...

Mina loen! Iga jumala postitust.

"Ma olen sellega seoses hakanud aina rohkem mõtlema ja muretsema." - Ei tohi mõelda, ei tohi muretseda. Muidu oled varsti siin, kus ma praegu. :)

"Kas ma jooksen piisavalt?" – Kui suudad sellise kiirusega pikki jookse teha, siis ilmselt jooksed piisavalt. Sul läheb praegu väga hästi.

"Kas ma peaks tegema kiirustrenne vahele?" – Kui vahel tahad tavalise jooksu sees kiiremini liigutada, siis teedki tunde järgi veits fartlekki ja asi ants. Kui ei kisu staadionile intervallima, siis saab ka selliseid spontaanseid kiiremaid liigutusi teha ja sobib.

"Kas ma peaks kiiresti ostma pulsikella?" – Üks variant on osta eraldi pulsivöö, mis ühildub sinu nutirakendusega (vähemalt RunKeeperil oli see, vb Endomondol ka), millega jooksmas käid. See odavam variant ja kui kunagi tahad, ostad kella ilma vööta juurde.

"Kas on mõtet osta pulsikella, kui pole vaba raha koormustestile minekuks?" – Eks ikka on. Vähemasti see odavam variant osta ainult vöö peaks küll end ära tasuma, saad vähemalt arengut ja taastumist jälgida.

"Kas mu praegune lähenemine pole liiga lebo?" – Lebo lähenemine on hea lähenemine. Jälle minu over achievimine on siin hea näide. :D

"Kui pikki jookse mul üldse on vaja teha?" – Üldiselt öeldakse, et ei pea olema enne trennis 21 km jooksnud. Saad nagunii hakkama ja ennustan, et väga hea ajaga. Kui rahuliku 2-tunnise otsaga hakkama saad kord enne poolikut, siis jalad saavad maitse suhu ja ei ehmu seal nii ära. Aga juba 1:45 on väga hea pikk ots. Mul omal ajal polnud isegi sellist all.

"Millal peaks hakkama enne poolikut kergemalt võtma, et ära taastuda?" – Ülipersonaalne. Ma ütleks, et pigem varem kui liiga hilja. Võistlusnädal ise võiks juba tšillim olla.

"Kuidas ma reageerin, kui ma Ööjooksul kehva aja jooksen?" – Ilmselt oled (natuke) pettunud, aga elu läheb edasi. Analüüsid üle, mis halvasti läks, ja õpid. Aga ma olen kindel, et sul läheb väga hästi. :) Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ebaõnnestuma peaksid. Ära muretse!!! (Seriously.)

"Mis aega peaks rihtima poolmaratonil?" – Vaatad, kuidas 10 km Ööjooks läks, ja selle pealt saab arvutada-mõelda.

"Mis saab pärast seda jooksusuve?" – Loodetavasti võtad talvel aja korralikult maha, taastud, puhkad hooajast. Teed muid trenne, kui soovi on. Põhiline, et puhkuseperiood tuleb, muidu võid lõpetada üleväsimusega. Kogemused räägivad taaskord.

"…aga praegu ma üritan lihtsalt joosta üks päev korraga ja mõelda, et kõik läheb hästi. Miks ta ei peakski minema." – That's my girl! Oled väga heas jooksuvormis ja poolmaraton ei saa probleem olema. Naudi oma esimest poolikut, saad seda joosta ainult 1 korda elus. Don't worry, be happy. :)

Helemai ütles ...

Mina loen ka! Üle ei tasu tõesti mõelda. Kõik läheb hästi. :) Sa oled praegu väga heas vormis! Isegi minu pikk teisipäevane kestvusjooks 16km kulges kehvemini. Sama moodi tulid viimased 4km puhtalt tahtejõu pealt, kuna tõesti raske oli. Esimesele poolmaratonile minnes läksin ma lihtsalt niisama, ilma spetsiaalselt treenimata. Mõned kuud enne seda jooksin trennina küll 20.5km, aga vahetult enne poolmaratoni pikemaid otsi ei teinud. Hah, ja kinos magamise osas tundsin end ka ära. Olen isegi päris mitu filmi niimoodi maha maganud. Põhjusteks siis väsimus või liiga igav film. :D

kristel ütles ...

Omg, you guys! Aitäh!
Tänasega tundub, et see väsimusenädal on praegu läbi ja saab uue vaimuga uusi asju teha ja vähem põdeda :)

Loodan teid mõlemaid igatahes Rakveres kohata! :)

Andra ütles ...

mina loen ka, mõistagi :) jooksu kohta ma nõu anda ei oska, olen lihtsalt constantly in awe, et sa jaksad joosta neid vahemaid mis sa jooksed, küll aga on deepwork üks bodyarti osa, nii et kui kunagi ikkagi sinna õudsesse-lahedasse-kohutavasse-kasulikku-tahan-surra trenni jõuad, siis jään tagasisidet ootama :D