pühapäev, 12. juuli 2015

Mu esimesed 15 km

Nädala kokkuvõte tuleb homme, nagu mul tavaks on saanud, pühapäeviti on lihtsalt muid asju teha. 
Küll aga tahtsin ma jagada enda siiani suurimat läbitud distantsi - kava nägi eile ette 15km jooksu. 
Algselt mõtlesin selle ära teha reedel, et siis rahus nädalavahetust nautida, aga kuna ilm polnud absoluutselt soosiv reedel, käisin Lahemaal suvitamas ja laupäeval õhtul tagasi jõudes siras Tartus ka õhtune päike. Ei lasknud endal isegi maha istuda ja mõelda, et "äkki teen järgmisel nädalal", sest ma nagunii ei tee, sest väljamaa-reis ootab ees. Viskasin jooksuriided selga ja hakkasin vaikse sörgiga pihta. 
Esiteks endale meeldetuletus - Ihaste-Võru ring on Riiamäelt alustades nii palju lihtsam. Olgu, alguses tuleb kohe päris korralik tõus, aga terve see vahemaa, mis on tühermaa linna ääres vangla juurest Võru tänava postkontorini - seal on suur vahe sees, kas su jooksul on see alguses ja kogu aeg suunaga allapoole või jooksu keskel ja kogu aeg kerge tõususuunaga. 

Igatahes oli minek ikka väga kerge, palju lihtsam kui hommikuti joostes, samuti oli ilm päris mõnus, päike paistis, aga palav ei olnud, samuti ei olnud vihma, nii et see ühepäevane ootamine tasus korralikult ära. Ajastusega oli kõik ka hästi paigas, kuna söögi ja jooksu vahele jäi umbes 3 tundi autosõitu, olin piisavalt tüdinud istumisest ja samas polnud kõht veel tühjaks läinud uuesti. Isegi janu ei tulnud sel korral väga hullult peale, tavaliselt on see mu suurim mure. 

Pilt on vana, aga ikka ilus.

Terve selle aja ma sain olla rahulikult iseendaga, mõelda läbi kõik maailma mõtted - muuhulgas mitu korda seda, et kui keegi oleks mulle öelnud paar aastat tagasi, et ma lähen vabatahtlikult laupäeva õhtul/varahommikul 10+km ringe jooksma, siis ma oleks vist naerma hakanud lihtsalt. Ebasportlik algus elus on kurb küll, aga vähemalt pole ma veel vana ja suudan asja ümber pöörata :D 

Kuna ma teadsin, et see tavaring on umbes 13km, otsustasin sel korral lihtsalt sillad lõppu lisada, peamiselt seetõttu, et ma ei ole aru saanud, kui kaugel mu uus kodu täpselt asjadest asub. Sörkisin rahulikult lõpus ka läbi Hansapäevade melu ja koju tagasi jõudes ma olin isegi veidi kurb, sest sel korral mul ei tekkinud kordagi tunnet, et ma olen väsinud või ei jõua või et miski valutaks - jooks sai lihtsalt LIIGA kiiresti läbi. Ma kahtlustasin, et peamiselt on asi selles, et läksin väga aeglaselt, aga tegelikult oli see mu kõige kiirem pikk jooks üldse, keskmine tempo ainult 6:12 min/km. Minu jaoks täiesti uskumatu tulemus, sest see tempo oli täiesti jätkusuutlik ja ma oleks jõudnud vabalt edasi kesta. Midagi teen vist vahelduseks õigestis ka. Okei, iseasi on see, et kui täpselt Endomondo kaugusi näitab, aga mina panin igatahes 15km endale kirja ja pulsikella ost on lähi-lähiajal ka plaanis, mind kohe huvitab, kui kehvas seisus asi on. 

Täna küll andis tunda, et hea, et ma ei läinud kaugemale, sest parema jala põlv on veidi ebamääraselt valus ja tunda annavad ka seljalihased, veidi on hääl ka ära. Aga emotsioon jäi mul sellest ikka väga väga väga hea, nüüd võin suurima rahuga teha nö lebonädala otsa ja tõmmata koormust 50% maha, mis sobib ka mu reisiplaanidega ideaalselt :)

Igatahes tuletas eilne jooks meelde, miks ma üldse sellega alustasin - sest jooks on lihtsalt nii mõnus asi, mida teha. Ilma liigse stressita kiiruse, tempo ja millekõigeveel pärast. Lihtsalt jooksen, sest see on hea. 

Kommentaare ei ole: