reede, 31. juuli 2015

Hõissa, pulmad!

Looking fabulous 
Noh, pulmaskäigust nüüd sujuvalt kaks nädalat möödas, viimane aeg endale paar pilti mälestuseks üles riputada. Kogu Inglismaale-reis oli ülivinge ja väga hästi korraldatud, sest mina vastutasin selle eest; ma vihkan hilinemist ja kiirustamist, mistõttu jätan alati busside-rongide-lendude vahele korraliku puhvertsooni, et juhul kui midagi hilineb või midagi ümber tõstetakse, händlin ikka ära.
Inglismaale saamine läks igatahes väga edukalt, jäime veel Tallinnas meeletu paduka kätte (seesama, mis Ülemiste keskuse üle ujutas) ja Inglismaal tervitas meid +25 kraadi ja päikesepaiste. Ülimõnsa.
Mu tädi elab väikeses linnakeses Inglismaa lõunaosas, rannikule üsna lähedal. Nende maja on nagu Pipi Segasumma suvila, see on lihtsalt ülim - avatud planeering, palju aknaid, palju tube ja ruumi, et kõik saavad mängida. Maja ümber on omajagu maad ja aeda, samuti ka kanakuut :)
Minu ülejäänud pere oli seal juba nädal aega varem, nii et suurem töö oli tehtud - meie Matuga aitasime ainult paar viimistlevat asja teha ja õhtul läksime kõik välja sööma ning jõe äärde jalutama. Ma ise olen seal linnakeses mitmeid kordi käinud, see on väga idülliline, aga vedasin Matut ikka kogu aeg jalutama ja uudistama, osaliselt ka selle tõttu, et perede peale oli meil majas üle 10 lapse, ma ei jõudnud seda kisa kogu aeg ära kannatada :D


Pulm ise oli väga maalähedane ja kodus korraldatud - rentisid suure telgi, koduaia kaskede all oli väike nö altar, kus nad siis oma vanded ütlesid (mille ajal mina muidugi lahistasin nutta, kuid üritasin enda nägu kaamerasilma taha peita), ametlik registreerimine oli ainult valitud inimestega hommikul varem. Pärast vandeid oli paar tundi aega, kus mängiti lastega (pulmas oli üle 60 lapse - kuuekümne!!), mille ajal me võtsime Matuga kokteilid kaasa ja läksime jälle jalutama. Õhtul oli õhtusöök ja tantsupidu poole hommikuni välja.

Pärastine pulmapidu oli muidugi veel eraldi postitust vääriv - palju kõnesid, mille hulgas mina pidin oma vanatädi kõnele sünkroontõlget tegema, olles saanud selle eelnevalt ühe korra läbi lugeda; samuti oli selle kõne lõpus vanatädi enda kirjutatud Seto leelo minu tädile tema pulmapäevaks. Selle leelo eeslaulja oli siis pruudi ema, minu vanaema ning koori moodustasime kõik oma perega. Väga väga uudne kogemus minu jaoks, ülilahe. Üldse sai tõestatud, et eestlane on laulurahvas, esimest korda kuulsin pulmas "Õllepruulijat" koos vastavate ronimistega (tooli peal, laua peal, igal pool).

Mis mulle eriti meeldis (kuigi ma pole paljudes pulmades käinud), oli just see vaba õhustik - pruut+pruutneitsid sõitsid kohale jalgratastel, mille taga siis purgid kolisesid, kõned olid täis nalju ja südamlikke hetki, taldrikud ja lauanõud olid naabritelt kokku laenatud ja kõigil erinevad; ühe suure pulmatordi asemel korraldati "The Great Wedding Bake-Off", kus siis külalised said ülesandeks ise tort küpsetada ja parim sai auhinna (mina sain liiga hilja teada, muidu oleks raudselt võitnud, sest kõik tordid olid millegipärast ainult sai ja natuke moosi, nad ei jaga ikka üldse matsu :D), telgid kaunistati ise, pulmakülalistele oli oma telkla, kus sai jalga puhata - sest see pulm reaalselt täitis terve külakese hotellid ära, kõik olid täis broneeritud.



Järgmisel päeval oli suuremat sorti taastumispäev, käisime pubis lõunal, mina sain supermaitsvat värsket burgerit ja Matu pidi ju ikka traditsioonilise fish&chips'i ära proovima. Päev oli üldiselt väga laisk, kuid õhtul pandi kõik eestlased uuesti tööle ja tegime võistulaulmise saatel suuremat sorti nõudepesu - pesime ära 600 klaasi (veinid, šampused, veed) ning lauahõbeda. Alustades olime ainult meie perega neljakesi, kuid õhtu möödudes ühines meiega aina rohkem eestlasi, see oli äärmiselt lõbus. Õhtu lõpetasime pulmatelgis India toitu süües ja pulmast üle jäänud veini juues.

Perepilt - siin olen juba oma kingad ära lõhkunud ja tennistega :)
Tagasilend oli muidugi omaette tsirkus - kõik, mis sai kehvasti minna, ka läks. Lõpuks jõudsime lennukile meie Matuga enamvähem viimastena ning ülejäänud pere pärast startis lend 20 minutit plaanitust hiljem. Sellest õpin, et alati tuleb kõik ise planeerida, sest see oli lihtsalt absurdne. Samuti minu suurim respekt neile, kes reisivad lastega - ma ei tea, kuidas te hakkama saate, see on ju lihtsalt kohutav.

Kokkuvõttes aga jäime kõigega rahule, meie esimene ühisreis oli täpselt nii tore, kui ma eeldasin; pulm ise oli väga väga väga lõbus ning need neli magamata ööd pole tegelikult ju nii hullud. :)
Loodetavasti järgmine pulm tuleb vähemalt sama vahva.

Kommentaare ei ole: