teisipäev, 14. aprill 2015

Ilujuttu ka vahele

Ei jaksa siin kogu aeg spordist ja toidust jahuda, nii et täna vähe naiselikum teema - nimelt keha- ja näohooldusvahendid. 
Juba pea pool aastat olen tegelenud sellega, et viia oma kreemide ja potsikute arv miinimumi ning uute toodete ostmisel juhinduda sellest, et see oleks võimalikult looduslik (ja minu eelistusena ka kodumaine). 
Põhjus selleks ülimalt lihtne - ma olen jõudnud oma eluga punkti, kus ma ei taha endale lõhnavat plastmassi peale määrida. Ma ei tea, mida need suurte tootjate vahendid tegelikult sisaldavad, sest keemikuharidust mul pole ja minu jaoks on väga lihtne valik näiteks selle puhul, et kas valida 30 koostisosaga dušigeel või kahe koostisosaga seep (Nurme seebi kookosseep on täpselt selline näiteks). Samuti ma olen piisavalt heas kohas, et suudan veidi kallimaid tooteid endale lubada ning minu jaoks see pole raha kuidagi tuuldeloopimine. 
Üks lisapõhjus oli ka see, et ma olen terve elu maadelnud hästi kuiva nahaga kehal, näos ja peas. Talvel on asi kohe eriti kurb, kus pool nägu ketendab, juuksed on pidevalt õnnetud ja kahused; kakelnud olen ka ekseemiga. Kes teab, kas sel talvel määrasid kehahooldusmuutused, parem elukvaliteet või miski muu asi, aga ekseemist ja ülikuivast nahast ma sel talvel pääsesin. 


Igatahes, kuhu ma siis jõudnud olen: 
Juuksed: šampoonist kasutasin mitu kuud kas Neutrali allergiavaba šampooni või Puhta looduse mustsõstrašampooni, kuid tundub, et mul on ikkagi midagi muud tarvis. Puhas Loodus on minu jaoks üldse hämmastav, sest see on nii odav ning 95% looduslik. Tükk aega ei kasutanud ma üldse palsamit, panin selle asemel juustesse sõrmeotsaga argaaniaõli, kuid see õli sai mul otsa ning kevadel-suvel pole nii palju hooldust ka vaja, nii et soetasin endale just GreenNature'i palsami jõhvikaga. Ehmusin algul veidi ära, sest seda palsamit maha loputades ei läinud juuksed üldse nö libedaks ega siledaks nagu teiste palsamitega, aga pärast kuivamist ja kammimist olid juuksed pehmed ja lõhnasid hästi, samuti ei läinud üldse elektrit täis ega kahuseks. Praegu olen rahul. Maskipäevadel määrin enda pea kokku puhta kookosõliga, kuigi seda on veidi tüütu välja pesta. 

Kehahooldus: kasutan erinevaid eestimaiseid seepe, mida näen peamiselt Biomarketis. Neid seepe on lihtsalt nii palju, et saan veel mitu aastat hooletult uusi proovida. Eks nad nö "tavaseepidega" võrreldes kõik lõhnavad küll natuke heinaselt, aga minu jaoks pole see eriline miinus, mulle ei meeldigi lõhnata nagu nätsukomm. Nahal pole märganud suurt erinevust, võtan seda positiivse märgina. 
Kehakreemina kasutan aeg-ajalt JOIKi greibi-mandariini kehakreemi, mis lõhnab lihtsalt täiesti imeliselt. Kreemi kasutan ainult siis, kui meelde tuleb või kui tundub, et nahk tõesti väga kuivaks hakkab muutuma, ma usun siiski, et ma ei pea end igapäevaselt millegagi kokku määrima. Eriti kuivadel kohtadel (küünarnukid ja põlved peamiselt) kasutan JOIKi tsitruse kehaõli, mis on üldse üks mu lemmiktoodetest- imendub hästi kergelt, lõhnab tagasihoidlikult ja meeldivalt ja teeb oma tööd. 

Näohooldus: meigi eemaldamiseks kasutan praegu taktikat, et pesen kõigepealt veega pealmise kihi krohvi maha, siis kasutan JOIKi sügavpuhastavat õli ning viimased jäägid eemaldan Ingli Pai näoveega, mis võtab ka silmameigi maha. Näonahk on mul samuti võrdlemisi kehv ja hästi kuiv, mistõttu kasutan praegu ka näol sedasama tsitruse õli mis kehalgi, kuid varsti liigun millegi leebema peale üle, kui kevad tuleb. 
Näomaskiks ostsin endale just Turblissi maski, millest olin kaua lugenud ja mõtlesin, et hellitan end. Üllatuslikult oli sel tootel väga hea lõhn ning nahal oli ta ka mõnus. Küll aga ehmusin ma ära, kui selle näolt maha pesin, sest mu nägu oli nii punane, nagu keegi oleks sinna hapet visanud. Ärge siis teie ehmuge nii, kuuldavasti see peabki nii olema, kümne-viieteist minutiga taandus minu nägu ka tavapäraseks tagasi. Rohkem kommenteerida ei oska, sest olen ainult korra kasutanud. 

Meigitoodete poolest olen aga kehvemal järjel. Jumestuskreem on mul pool-looduslik Lumene oma, samuti ripsmetušš. Küll aga tunnen ma, et oma 15h vahetuste jaoks peaks mul olema paremad vahendid, et nägu ikka õhtuni nö peas püsiks. Kui keegi oskab soovitada mõnd head jumestuskreemi, mis oleks loodusesõbralik(um) ning teeks oma tööd ikkagi hästi, siis laske aga käia! :) 



3 kommentaari:

Andra ütles ...

Proovisin nö sõbralikema variantide seast Joiki jumestuskreemi kunagi ja kuigi paljud näivad sellega rahul olevat, siis minu meelest oli see väga vesine, kehva katvusega ja läks aina vesisemaks, mida kauem ta seisis. Andsin täitsa alla selle kreemiga ja nüüd ta lihtsalt seisab... peaks kontrollima, äkki on juba puhtaks veeks muutunud vahepeal :D

kristel ütles ...

Kusjuures ma just eile vaatasin, et mu kehakreem on ka hästi vedelaks läinud ajaga. Looduslik eripära, et kasutaks asjad ikka õigel ajal ära?

Kris ütles ...

Äkki mineraalkosmeetika oleks ka variant? Ma ise pole proovinud (sest olgem ausad, kesse mind ikka näeb), aga räägitakse, et just meigipõhja poolest pidid need puudrid isegi püsivamad olema kui jumestuskreemid. Muidu see ökokosmeetika kipub vist jah lahjaks jääma.
Ja ma ei tea, kas sa sellist lehte tead: http://www.ewg.org/skindeep/ Sinna saab oma jumestustooteid sisse toksida ja vaadata, kui palju ohtlikke asju nad sisaldavad ning mis nende ohutase on (mul üks ihupiim oli Ussis tase 9/10, no ei kisu küll endale nahale määrima seda).
Ja kui kehale head tahad teha, siis soovitan deodorandid üle vaadata - järjest leitakse kaalukaid tõendeid, et deodorantides olevate alumiiniumühendite ja rinnavähi vahel on seos. Ja ma ei liialda, kui ma ütlen, et pm kõik toidupoodides müüdavad deodokad sisaldavad alumiiniumit. Aga kui hoolega otsida, siis leiab ilma ka.