pühapäev, 26. aprill 2015

Nädala kokkuvõte 20.04-26.04

Sel nädalal sai isegi täitsa inimese moodi trenni tehtud, aga mu tavapärasest võluvast graafikust jääte ilma, sest -nuuks- mu armas pisike vana ja logisev läpakas läks lõplikult hulluks. Sellega seoses mainin ka, et kuigi siin blogis võib veidi vaikne olla edaspidi tehnilistel põhjustel, olen inimesena trennis ja linnas ikka olemas :) Instagramis teen ka aeg-ajalt häält.

Esmaspäeval tegin esmakordselt koos töökaaslastega BodyPumpi ja pühataevas, ma pole kunagi nii suurte raskustega vist seal kaasa löönud. Vaata, mida eneseuhkus teeb, sest ega teistest ei saa ju kehvem olla. Kuna ma käisin Pumpis viimati väga ammu, siis ma oma raskuseid ei mäletanud ka, aga noh, kükk ja selg 15kg on minu jaoks ikka pääääääris raske. Järgmisel päeval aga valutas üllatuslikult hoopiski biitseps. Ja valutas ikka mehemoodi. 

Teisipäeval tegime maasvõitlust, aga .. ma ei mäleta enam, mida me seal täpselt tegime. Ma mäletan, et ma tegin ühe toreda ja asjaliku neiuga ja oli füüsiliselt päris raske trenn, ja ühel hetkel õppisime viisi, kuidas vastase olemine ääääärmiselt ebamugavaks teha, aga mis ma täpselt õppisin ... vana pea on ikka nuhtlus küll. 

Kolmapäeva hommikul olin eriti hea sõber ja läksin koos Kerliga hommikusse BodyPumpi. Minu jaoks siis teine Pump nädala jooksul. Tegin väiksemate raskustega ja midagi hullu polnud, aga mul oli niiii suur uni, appikene. 

Neljapäeval tegin planeeritud puhkepäeva, käisin hoopis paar tundi jalutamas, tegin Toomemäel mõned pildid ja sain aru, kui väga ma tahaks maale hinge puhkama minna. 

Reedel võtsin uuesti Kerli käevangu ja läksime koos reipal sammul MyFitnessi (kus sel nädalal sai sõbra tasuta kaasa võtta) ja tegime kaasa väga segadusseajava BodyJami. Pärast tegime niisama rumalusi ka. Õhtu jätkus mul maasvõitluse seminariga, kus keskendusime taaskord kaitseliigutustele. Väga hea higine trenn oli, õhtul tundsin, et olin oma õhtusöögi ikka korralikult välja teeninud.

Laupäeva päev sisaldas endas isegi kahte trenni, mõlemal korral tegime jitsi, keskendusime möödumisele ja õhtune trenn oli väga kukerpallirohke. Viimases trennis ma küll tundsin, et olen liiga võhik ja osaliselt jäid teemad mulle arusaamatuks, aga harjutamine mööda külgi maha ikka ei jookse. 


Ühesõnaga trenni sai tehtud ja nüüd kui mind tänaval näete ja mõtlete, et mu mees peksab mind, siis tegelt ei - ma lihtsalt maadlen. Terve mu üks jalg on üks suur sinikas. Kummaline sport on see jits ikka. 


neljapäev, 23. aprill 2015

Kolmapäev toidus 22.04

Sel korral panin rõhku rohkem hommikusöögipildile, pärast läks kuidagi päev nii kiireks, et see pildistamine ei tundunud eriti oluline.


Hommikusöök: banaanipannkoogid (banaan+muna+maitseks kaneeli), seda siis päris korralik hunnik, sest hommikusöök oli pärast varajast Bodypumpi. Kõrval mustikad ja isetehtud kohupiima-vaarikajäätis :) Lahustuv kohv ka muidugi nagu aamen kirikus. No vaadake neid pannkooke lihtsalt, need olid supermaitsvad, teen neid täna vb lõunaks uuesti.

Lõunasöök: hiiglaslik õun ja võileib singi,juustu ja kurgiga. No ei olnud kõht tühi.

Õhtusöök: taaskord ülejäägitoit eelmisest päevast - bataadi-kaalikapuder, kõrval aurutatid brokoli, värske tomat ja sealiha sinepikastmes. Praegu märkasin, et mitmendat nädalat söön kolmapäeviti maguskartulit :D aga asi on selles, et mulle tavaline kartul pole kunagi eriti maitsenud (välja arvatud kartulisalati sees) ja siis ma asendan selle maguskartuli ja teiste juurviljadega, kui pudru tahtmine tuleb.

Vahepaladena sõin veel õhtul peotäie mandleid ja tööl paar Kalevi kaeraküpsist šokolaadis.
Huvi pärast lõin andmed Nutridatasse ka ja kokku tuli 1600kcal. Päris üllatav, et seda kogust pean endale sisse suruma, sest kõht polnud peaaegu üldse tühi terve päev. Muidugi Nutridata jauras jälle mulle, et söön liiga vähe süsivesikuid, isegi pärast seda, kui olin küpsiseid õhtuooteks muginud. Saa siis aru :D

teisipäev, 21. aprill 2015

Miks Sina trenni teed?

aka minevikuheietused.
Mind on tükk aega kummitanud seesama küsimus, mille pealkirjas nüüd suurele ringile esitan. Selgitan kohe ka lähemalt - mina kasvasin üles põhimõtteliselt spordivaese tüdrukuna, mind huvitasid pigem raamatud kui väljas teistega jooksmine ja mängimine. Samas kasvasin ma üles maal, mistõttu sain ikka piisavalt värsket õhku ja olin rõõsa ja rõõmus, mängisime ikka teiste lastega puu otsas kulli (jeap, see ongi täpselt nii ohtlik, kui kõlab), ukakat ja muid nostalgilisi asju. Alles põhikooli ajal hakkasin aru saama, et ma olen spordis halb. Mulle meeldis küll kehaline kasvatus, sai igasugu huvitavaid asju teha, aga mulle ei meeldinud absoluutselt kõiges viimane olla. Aga seda ma olin, peaaegu alati. Asjades, kus ma viimane polnud, olin ma ikkagi kuskil lõpupool. Aastatega lisandus sellele kehalise kasvatuse õpetaja mõnitused, et küll ma olen ikka saamatu, paks ja ei jõua midagi teha - ei aidanud motivatsioonile eriti kaasa, ütleme nii. Eks see oli mu enda süü, aga ma ei saa siiani aru, miks mind peaks hindama selle alusel, kui kõrgele ma jõuan köit ronida või kui kõrgest kitsest üle hüpata? 
Aastal 2010.
Airika vast ei pahanda, tema on ikka nunnu :)
Also, mul oli niiii ümar nägu :D
Gümnaasiumis läks asi vähe edukamaks, sest kehalise kasvatuse õpetaja oli nii tore ja leebe, mängisime pallimänge ja tegime poole hingega ikka mingeid "hindelisi" asju ka, kus kõik viied said, kes vähegi pingutasid. Tervitaksin siinkohal Andrat, kes samuti gümnaasiumi ajal jõuksis saiakest sõi ja nüüd enda kehakaalu suudab kükkida :D 
Siin jõuan kohani, kus ma tõesti hakkasin spordile tõsisemalt mõtlema, sest (klassikaline naiste hetk) - ma olin gümnaasiumi ajal ikka ümar. Ma ei taha öelda, et paks, sest mingit hiiglaslikku rasvumise muret mul polnud, küll aga olin (ja olen siiani vist) enda sõbrannade ringis alati kõige suurem. Ülikooli ajal hakkasin vaikselt jooksma, kuid vihkasin seda, sest ma ei jõudnud joosta - selgelt ei jõua, kui sa mõtled, et haha, viskan nüüd kohe 10km maha. Absoluutselt mitte. 
Tuleb välja, et mulle ei sobi trennitegemine mingi abstraktse "jooksen täna ja siis kunagi olen hästi ilus ja sale" mõttega, mul on vaja mingeid kindlamaid eesmärke ja saavutusi.

Suurem spordimuutus tuli mul aga siis, kui mu suhe oli juba kestnud veidi aega ja mu noormees hakkas tõsisemalt jitsi tegema, sai lihast ja vormi juurde ja ma tundsin end niiiii halvasti ja lodevalt, no piinlik kohe. Veetsin ühe suve Küprosel, kus võtsin lihtsalt palava ilma ja seisva tööga päris kõvasti alla (ütleks et pea 10kg) ning mõtlesin, et ohnoes, Eestis küll ei taha lasta käest ära minna. 
Alustasin uuesti jooksmisega, vaikselt lisandusid rühmatrennid. Eelmisel aastal armusin jooksmisse tõsisemalt ning lühikese aja jooksin eesmärgistatult - tahtsin joosta 10km alla tunni aja. Kuidagi kergelt sai see eesmärk täidetud ja nüüd mõtlen, et poolmaraton sel aastal, letsgo. 
2014 suvi.
Kohutav pilt, aga muutust on veits näha küll.
Suvel hakkasin samuti jitsi õppima ning selle eesmärk on mul praegu lihtsalt areneda ja vaadata, kuhu ma jõuan - mul on iga kord nii hea meel, kui suudan kellelegi vastu panna, kes on minust kauem jitsi teinud, kui suudan mingi uue nipi selgeks õppida, kui saan kiita millegi eest, millest ma aasta tagasi isegi unistada ei osanud. See on väga väga lahe sport ja kindlasti kirjutan millalgi sellest lähemalt. 
Praegu keskendun aga ka üldisemalt kehalisele arengule - ma suudan juba pea peal seista ja püsida (kuigi kõverate jalgadega), see on minu jaoks hiiiiiglaslik edasiminek. Minu jaoks on kõik sport võrdlemisi väljakutsuv, sest kui sa oled üles kasvanud nii, et sul pole peaaegu mitte mingit baasi spordis edukas olemiseks, on iga väiksemgi edasiminek hämmastav. 
Nii et miks ma vean end keskmiselt neli-viis korda nädalas trenni? Sest ma suudan. Mul on praegu elus võimalik leida see aeg ja see tahtmine endaga tegeleda ja vaeva näha. Loomulikult on nö päris sportlaste jaoks minu mingid püüdlused köki-möki, aga kui ma võrdlen ennast paari aasta taguse ajaga, siis ma ütleks, et edasiminek on märgatav. Niisiis - poolmaraton, sinine vöö, lõuatõmbed, pea peal seisud: ma jõuan kõigi nende asjadeni, sest ma tahan seda teha. 
Ja noh, hea tunne on ilusaid riideid osta ja mitte tunda end superlodeva, laisa ja saamatuna. 

Miks Sina trenni teed? 

esmaspäev, 20. aprill 2015

Nädala kokkuvõte 13.04-19.04

Nädal oli .. kehv oli, mis ma siin ikka ilustama hakkan. Ei teagi vist ühtegi inimest, kellel oleks hea nädal olnud, trenni või millegi muuga seoses. 


Esmaspäeval alustasin täitsa ree peal oma asjadega, tegin tund aega hommikul Pilatest, sinna tund aega jõuksi otsa. Jõuksis oli jälle see lahe moment, kus nö päris jõusaalis jõuan vaevalt selle tühja kangiga kükke teha ja siis panin sinna mingid miniraskused otsa (kokku vast 13kg peale) ja kükkisin südamerahuga, kui mingid jõumehed nurgas muigasid :( ma ei tea, minu jaoks on need tühjad kangid juba täitsa korralik koormus, nt rinnalt surumisi teen ikka vabade raskustega, sest ma EI JÕUA seda kangi suruda :D vähe piinlik oleks ka, kui kangi alla kinni jääksin, sest ma olen makaronikäsi. Noh, mis ikka, eks vaikselt liigume sinnapoole ja küll ma kunagi jõuan ka tühja kangi suruda! 

Teisipäeval tegime jitsi, ausalt öeldes ma ei mäleta sellest suurt midagi. Ma mäletan hetke, kus pidime korraks maadlema ja siis ma sain treenerilt kiita, sest noh, selgelt ma olen avastamata maadlustalent. Situatsioon siis selline, et sööstad kiirelt vastase alt läbi, pöörad end tema selja taha, haarad jalgadest ja lükkad ta pikali. See oli väga väga lahe, mul on kohe kahju, et ma päris maadluse õppimiseks liiga nõrguke olen (see pole siin mingi enesehaletsus, vaid maadluses visatakse inimesi kõrgelt alla, ma ei hakka sellega riskima, et olen VEEL rohkem katki, kui praegu). Jits oli ikka väga lõbus, nagu ta alati kipub olema, selle nädala lõpus saan kaasa teha Martin Aedma seminaril (küll 3 trenni 5st, aga see on parem kui null), ootan palju uusi huvitavaid detaile ja head Tartu huumorit. 

Kolmapäeval võtsin vastu vale otsuse ja läksin Zumbasse. Plaan oli selline, et tantsin-võimlen soojaks ja lähen jätkan jõuksis oma kavaga. See .. ei läinud nii. Poole trenni pealt hakkas mu selg tunda andma sellise huvitava asjaga, et mu vasak kehapool läks tuimaks. Otseselt valus ei olnud, aga liigutada ja hingata oli ebamugav ja kehatunnetus oli vastik. Mu mõistus ka tõrkus selle tantsuasja vastu millegipärast, ju ma pole praegu siis õiges kohas selle jaoks vaimselt. Noh, jõusaali ma igatahes ei läinudki, sest ma õpin oma eelnevatest vigadest ja ei retsi selga, kui selg on vigane. 

Neljapäeval olin Johannaga ringtreeningus, see oli täpselt sama mõnus, nagu ta on alati olnud. Palju kükke ja väljaasteid, lisaks seljale, kätele ja väheke kardiot ka. Superhea, higi voolas, kõike jõudsin teha, kõik toimis, mitte ühtegi halba sõna pole öelda. 

Reedel oli plaanitud siis teha see jõuksipäev järele + õhtul jits otsa. Ja teist korda pean kirjutama, et nii ei läinud. Selle asemel olin ma ülikatki - see on täiesti ebard, noor terve inimene ei tohiks nii palju valutada, kui mina reedel valutasin. Samuti oli selle tõttu tuju täiesti ära ja korralik väsimus ka peal, nii et pühkisin trenni asemel kodus pisaraid ja siis ... läksin vanni  :D esimest korda elus läksin vanni, sest ma olen näinud, et filmides läheb naistel siis päev paremaks. Panin John Oliveri youtube'ist käima ja ligunesin kuumas vees, läks tõesti palju palju ilusamaks elu. Eks tuju oli vähe ära küll, aga ma usun, et kokkuvõttes oli see õige otsus. Trenn ei ole jänes, et eest ära jookseb, tervisega võib kehvemini minna. 
Ja nädalavahetusel tegin väga palju tööd ja mitte grammigi trenni. 

Ma vist olen oma blogiga jätnud mulje, et mul suhteliselt tihti miski valutab ja on korrast ära. Uskuge mind, ma olen tegelikult terve ja rõõsa, mul on lihtsalt kummalised valud, mis elu segavad. Praegu on selline tüütu kevadväsimuse-hõng ka õhus, nii et ma üritan mõistuse häält kuulata ja mitte endale liiga teha ja kuna blogi on koht, kus ma saan hädaldada, siis ma seda ka teen - selle võrra peavad inimesed päriselus mu tervisejuttu vähem kuulama! Eks ma vahepeal mõtlen küll, et kas see on normaalne, aga ju ikka on, elan ju veel :D 

Nädala trenn: ringtreening Johannaga, kindlasti kohe. 
Nädala toit: Tokyo sushibaari sushi, peamiselt seltskonna tõttu :) 
Nädala film: Kiired ja vihased 7 - ausalt, ilma irooniata, ma ei ole väga kaua juba nii südamest naernud, kui selle filmiga. See oli nii halb, et oli juba uuesti hea. Iga kord, kui Vin Diesel pidi midagi ütlema, siis ma juba teadsin, et see saab halb olema. Ja ma ei taha öelda, et süžee oli ebareaalne, aga ... no vaadake ise :D 

neljapäev, 16. aprill 2015

Kolmapäev toidus 15.04

Eile oli konkreetne näljapäev. Kõht oli tühi hommikusest ärkamisest öise vahetuse lõpuni.


Hommikusöök: metsseavorstiga omlett, kõrvale porgandit ja lahustuvat kohvi. Mingil hetkel sõin ühe hiiglasliku õuna ka.

Lõuna: kaks võileiba (pluss hiljem üks veel), ehtsa mõnusa või, tomati ja kurgiga; kõrvale ports kodujuustu mustikate, rosinate ja kiiviga.

Õhtusöök: ahjujuurviljad (porgand, bataat, kaalikas) ahjukanaga, kõrvale veel kodujuustu ja tomatit (pildi tegin täna hommikul, sest tööl on ikka kummaline toitu pilditsada).
Lisaks sõin tööl veel hunniku banaani ja paki õunakrõpse.
Noh, praegu vaatan seda ja saan aru, et ega toitu väga palju ei ole küll. Aga samas pole vähe ka. Kui vaid huvitaks nii väga, et ained nutridatasse sisestada. :D


teisipäev, 14. aprill 2015

Ilujuttu ka vahele

Ei jaksa siin kogu aeg spordist ja toidust jahuda, nii et täna vähe naiselikum teema - nimelt keha- ja näohooldusvahendid. 
Juba pea pool aastat olen tegelenud sellega, et viia oma kreemide ja potsikute arv miinimumi ning uute toodete ostmisel juhinduda sellest, et see oleks võimalikult looduslik (ja minu eelistusena ka kodumaine). 
Põhjus selleks ülimalt lihtne - ma olen jõudnud oma eluga punkti, kus ma ei taha endale lõhnavat plastmassi peale määrida. Ma ei tea, mida need suurte tootjate vahendid tegelikult sisaldavad, sest keemikuharidust mul pole ja minu jaoks on väga lihtne valik näiteks selle puhul, et kas valida 30 koostisosaga dušigeel või kahe koostisosaga seep (Nurme seebi kookosseep on täpselt selline näiteks). Samuti ma olen piisavalt heas kohas, et suudan veidi kallimaid tooteid endale lubada ning minu jaoks see pole raha kuidagi tuuldeloopimine. 
Üks lisapõhjus oli ka see, et ma olen terve elu maadelnud hästi kuiva nahaga kehal, näos ja peas. Talvel on asi kohe eriti kurb, kus pool nägu ketendab, juuksed on pidevalt õnnetud ja kahused; kakelnud olen ka ekseemiga. Kes teab, kas sel talvel määrasid kehahooldusmuutused, parem elukvaliteet või miski muu asi, aga ekseemist ja ülikuivast nahast ma sel talvel pääsesin. 


Igatahes, kuhu ma siis jõudnud olen: 
Juuksed: šampoonist kasutasin mitu kuud kas Neutrali allergiavaba šampooni või Puhta looduse mustsõstrašampooni, kuid tundub, et mul on ikkagi midagi muud tarvis. Puhas Loodus on minu jaoks üldse hämmastav, sest see on nii odav ning 95% looduslik. Tükk aega ei kasutanud ma üldse palsamit, panin selle asemel juustesse sõrmeotsaga argaaniaõli, kuid see õli sai mul otsa ning kevadel-suvel pole nii palju hooldust ka vaja, nii et soetasin endale just GreenNature'i palsami jõhvikaga. Ehmusin algul veidi ära, sest seda palsamit maha loputades ei läinud juuksed üldse nö libedaks ega siledaks nagu teiste palsamitega, aga pärast kuivamist ja kammimist olid juuksed pehmed ja lõhnasid hästi, samuti ei läinud üldse elektrit täis ega kahuseks. Praegu olen rahul. Maskipäevadel määrin enda pea kokku puhta kookosõliga, kuigi seda on veidi tüütu välja pesta. 

Kehahooldus: kasutan erinevaid eestimaiseid seepe, mida näen peamiselt Biomarketis. Neid seepe on lihtsalt nii palju, et saan veel mitu aastat hooletult uusi proovida. Eks nad nö "tavaseepidega" võrreldes kõik lõhnavad küll natuke heinaselt, aga minu jaoks pole see eriline miinus, mulle ei meeldigi lõhnata nagu nätsukomm. Nahal pole märganud suurt erinevust, võtan seda positiivse märgina. 
Kehakreemina kasutan aeg-ajalt JOIKi greibi-mandariini kehakreemi, mis lõhnab lihtsalt täiesti imeliselt. Kreemi kasutan ainult siis, kui meelde tuleb või kui tundub, et nahk tõesti väga kuivaks hakkab muutuma, ma usun siiski, et ma ei pea end igapäevaselt millegagi kokku määrima. Eriti kuivadel kohtadel (küünarnukid ja põlved peamiselt) kasutan JOIKi tsitruse kehaõli, mis on üldse üks mu lemmiktoodetest- imendub hästi kergelt, lõhnab tagasihoidlikult ja meeldivalt ja teeb oma tööd. 

Näohooldus: meigi eemaldamiseks kasutan praegu taktikat, et pesen kõigepealt veega pealmise kihi krohvi maha, siis kasutan JOIKi sügavpuhastavat õli ning viimased jäägid eemaldan Ingli Pai näoveega, mis võtab ka silmameigi maha. Näonahk on mul samuti võrdlemisi kehv ja hästi kuiv, mistõttu kasutan praegu ka näol sedasama tsitruse õli mis kehalgi, kuid varsti liigun millegi leebema peale üle, kui kevad tuleb. 
Näomaskiks ostsin endale just Turblissi maski, millest olin kaua lugenud ja mõtlesin, et hellitan end. Üllatuslikult oli sel tootel väga hea lõhn ning nahal oli ta ka mõnus. Küll aga ehmusin ma ära, kui selle näolt maha pesin, sest mu nägu oli nii punane, nagu keegi oleks sinna hapet visanud. Ärge siis teie ehmuge nii, kuuldavasti see peabki nii olema, kümne-viieteist minutiga taandus minu nägu ka tavapäraseks tagasi. Rohkem kommenteerida ei oska, sest olen ainult korra kasutanud. 

Meigitoodete poolest olen aga kehvemal järjel. Jumestuskreem on mul pool-looduslik Lumene oma, samuti ripsmetušš. Küll aga tunnen ma, et oma 15h vahetuste jaoks peaks mul olema paremad vahendid, et nägu ikka õhtuni nö peas püsiks. Kui keegi oskab soovitada mõnd head jumestuskreemi, mis oleks loodusesõbralik(um) ning teeks oma tööd ikkagi hästi, siis laske aga käia! :) 



pühapäev, 12. aprill 2015

Nädala kokkuvõte 06-12.04

See nädal on olnud tunduvalt parem kui mitmed eelnevad - energiat on kuidagi rohkem, ei taha tervet päeva kuskil toanurgas maha uneleda; tuju on pidevalt heal poolel ja isegi vihmane ilm ei morjenda. Mõnus. 


Esmaspäeva alustasin taaskord kell 9 Pilatesega, jälle oli väga mõnus, aprillis saan seda rohkelt külastada, jee. Sel korral aga jätkasin tund aega ka jõusaalis, nimelt leidsin ühe endale huvitava kava, millega siis proovin veidi kangi ka rebida. Esmaspäeval katsetasin just raskuste ja tehnika ja seeriapikkustega, homme proovin raskuseid suurendada (eriti kükil) ja teha lühemaid seeriaid. 

Teisipäeval käisin ennelõunases BodyVive'is, mulle see Maarjaga ikka väga meeldib. Selle praeguse kavaga on ainult see mure, et ma lähen korralikult käima alles siis, kui kardio-osa juba läbi hakkab saama ja peame kummilindid võtma. Ja jalgade treenimise osa ajal läheb alaselg krampi .. või tagumik :D 

Kolmapäeval trenni ei teinud, otsustasin veidi magada ja puhata ja muudele asjadele keskenduda.

Neljapäeval tegin lõunase Synrgy ringtreeningu Johannaga, sel korral oli meid ainult kuus ja nii palju oli ka jaamasid, milles töö käis, kokku tegime neli ringi ja üks harjutus olid assisteeritud lõuatõmbed, jee! Hea trenn oli, higi voolas ja energiat jagus terveks päevaks. 

Reedel tegin toidu poolest nö patupäeva ja feilisin selles oma salatilembusega, kuid see venis kahjuks "patu"nädalavahetuseks edasi. Noh, I ain't worried, vahel nõuab elu krõpsusöömist ja uute popkornide maitsmist, mis on šokolaadiga kaetud. 
Trenni poolest käisin jõusaalis nädala teist kava tegemas, avastasin, et õlad on tugevad, aga lailihas on nõrk. Pärast läksin oma nädala ainsasse jitsi, kus sain aru, et tasakaal on oluline osa spordis, unustasin oma hambakaitse koju ja tegin trenni ainult poolenisti kaasa ... ja peika lõi mulle põlvega pähe. 

Nädalavahetusel trenni ei teinud, tegin selle asemel tööd ja käisin maal. Samuti veetsin laupäeva kontoriaknast välja ohates, sest ma ei saanud Parkmetsale isegi kaasa minna elama. Ja ilm oli niiii ilus. Nädal ise üsna sündmustevaene, aga noh, vaikselt vaikselt olen ikka rajal. 

neljapäev, 9. aprill 2015

Kolmapäev toidus 08.04

Päev oli trennivaba ja veetsin selle kodus spa-päeva tehes ja koristades.


Hommikusöök: isetehtud müsli keefiriga, kõrvale banaan ja lahustuv kohv, nagu ikka. Vaatasin ühel päeval huvi pärast, et mis selles poemüslis on ja tõesti, suhkru poolest oleks kasulikum jäätist süüa, seda on 100g kohta jäätises vähem kui poemüslis. Samal õhtul viskasin ahju sooja ja tegin suure portsu kodust kaneelimüslit hunniku seemnete, pähklite ja jõhvikatega, sekka veidi mett ka, aga kindlasti on suhkrut tunduvalt vähem.

Lõunasöök: veggie-delight ehk kookospiima-karrikastmes bataat, paprika ja oad, kõrvale lillkapsa"riis". See oli nii hea, et sõin kohe julgelt, võtan täna ka tööle õhtusöögiks kaasa :)

Õhtusöök: jäi kahjuks pildistamata, aga tegin tööle kaasa kahest munast omleti sulatatud juustuga, kõrvale sõin karbi Rimi ploomtomateid (need on praegu niiiiiii maitsvad) ja õhtul sõin kaks õuna ka ära.

Katsetan paar nädalat juba "puhtamat" söömist ja seda nö patupäeva varianti. Kõik sujub täitsa okeilt, aga tööl olen kaks päeva juba vaadanud kausitäit šokolaadi ja täna nägin öösel unes, kuidas ma krõpsu sõin. Päris terve inimese mõtlemine see pole, aga vaatame, mis juhtub. Kui ikka väga pahuraks lähen, siis vaatan edasi, praegu tundub küll pea selge ja isegi suuri isusid otseselt pole. Patupäeval eelmisel nädalal sattus "ebatervislikust" kraamist saiakesi, nutellat ja üks mesise pirni siider suhu, pole midagi eriti hullu :D
Kas teil on patupäeva ja nö puhta söömise süsteem kunagi toiminud? Või on see mingi veider hullus ja peaks ikka sööma nagu tavaline inimene? Ootan kõiki arvamusi, ausalt, mulle endale tundub küll, et mõtlen jälle üle ja noh, tahaks šokolaadi :D

teisipäev, 7. aprill 2015

Kevadine jooksuhooaeg ?

Alapealkirjaks võib olla "Miks Kristel ei jookse?"

Töö tõttu ei võta ma osa sellel laupäeval toimuvast Parkmetsa jooksust, millest on veidi kahju, see oli mu esimene rahvaspordiüritus üldse ja jättis tugeva hea tunde sisse. Kahju on ka selle tõttu, et Kerli peab nüüd üksi jooksma, kogu aeg plaanisime, et lähme koos ja jookseme endal pildi tasku ja noh, peaasi, et viimaseks ei jääks. Aga peale nostalgia ja sõpruse pole mul eriti kahetsusi. 
Vahele jääb mul ka SEB jooks Elvas, sest (ptuiptuitpui) ma lähen Venemaale reisima, awyeaaa. Siin polnud minu jaoks isegi mõtlemishetke, sest võistlusi-jookse on jalaga segada, aga reisida alati ei saa. 

Kokkuvõttes võin öelda, et mul pole plaanitud ühtegi jooksuvõistlust veel selleks aastaks. Idee oli oma sünnipäeval Rakveres ööjooksul poolmaraton joosta, aga seda distantsi sel aastal pole. Lihtsalt emotsiooni jaoks võiks minna küll, eks ole näha. 

Üldse olen jõudnud sinna punkti, kus ma eriti ei taha enam jooksuvõistlustel osaleda. Ma oleks selline tore ja keskpärane, nagu ka eelmisel aastal, aga ma kardan, et ma poleks enam endaga rahul, mõtleksin üle, analüüsiksin üle, ootaksin endalt liiga palju ... ja kukuksin läbi. Ja milleks mulle seda stressi vaja, kui see kaaluks positiivse emotsiooni üle? Joosta mulle ilusa ilmaga meeldib ikka, aga jooksuüritustel pole enam seda võlu, mis eelmisel aastal. Ma nüüd tean, et suudan ja saan need asjad läbitud ja osaletud. Tõenäoliselt oma uusaastalubaduse täidan ikka, aga poolmaratoni jooksmiseks (eriti ilma suurema ajalise eesmärgita) ei pea ma tegelikult ju lühemaid otsi võistlustel jooksma? Eksju? Või pean? 

Ühesõnaga, jooksumott on suhteliselt maas ja olen väheke segaduses, et kuhu edasi liikuda ja mida teha. Aga kõigile mu toredatele sõpradele-tuttavatele, kes laupäeval oma hiilgavad hooajad lahti löövad, kerget jalga ja rõõmsat meelt!
Isegi kui te kõik esimest kohta ei saa, siis võidate ikka kõiki neid, kes sel hetkel kodus diivanil istuvad ;) 

pühapäev, 5. aprill 2015

Nädala kokkuvõte 30.03-05.04

Nädal on pääääris raske olnud, seda nii tervise kui vaimse sooritusvõime vaatenurgast. Oma tervisest kirjutan lähiajal kindlasti uuesti, aga selle koondnimi on "kontoritöö tapab".
Sel nädalal oli mul ka väike murdehetk, kui ma leidsin juhuslikult oma mõõdud ja ajad eelmisest aastast ja sain aru, et olen terve aasta pmtst tühja rapsinud, olen samas kaalus-mõõdus ja kõiges, mis teen, olen keskpäraselt kehv. Siis mõtlesin, et mis ikka, keskendun vahepeal muudele hobidele, õmblesin seeliku ja tegin tordi, neid näete mu instagramist blogi paremal pool :) 



Esmaspäeva hommikul tegin esmakordselt Pilatest (MyFitnessis), mulle väga meeldis - hommiku alustamiseks ideaalne ja rahulik trenn, samuti oli treener mulle äärmiselt sümpaatne: leebe häälega, selgete ja arusaadavate juhistega. Homme hommikul lähen uuesti :) 

Teisipäeval käisin jiu-jiitsut tegemas, õppisime kolme erinevat jalalukku: kaks pahkluule/hüppeliigesele ja üks põlvele. Korralikult tuli mul välja ainult see põlvelukk, sest neiu, kellega ma paaris olin, on tegelenud pea terve elu ka võimlemisega ja tema pahkluud vist ei jõuagi sinna valupunkti. Või vähemalt ei ole mina valmis neid nii kaugele painutama, et tal valus hakkaks. Hea on see, et ka minu pahkluud on päris mobiilsed ja samuti sain rullides veidi enesekindlust. Samas tegin veidike JÄLLE seljale liiga, mistõttu kolmapäeva plaanitud trenni jätsin ära. 

Neljapäev oli samuti jitsipäev, tegelesime kaitseasendi hoidmisega ja sealt püstitõusmisega. Oli päris lõbus, sain veidi ka maadlusest maigu suhu. Trenn ise oli lõbus ja kuna olin peikaga paaris, sain uusi detaile ja teadmisi hästi palju. 

Reedel-laupäeval olin pikalt kinos tööl, ulme, mis massid sinna vabadel päevadel ikka tulevad. 

Pühapäeval tegime tund aega jitsi avatud matti ja sinna otsa umbes tund aega joogat Indrek Talpsepa juhendamisel. Avatud matil drillisin põhiasju, mille baas mul on paigast ära läinud, ja jooga oli ... nagu jooga ikka, venitad ühele poole, venitad teisele poole, hingad sügavalt. Lahe oli see, et saime varese-poosi teha, seda pole ma üheski nö grupijoogas teha saanud siiani. Ma olen selle poosiga päris palju maadelnud, sest mu ranne andis vahepeal mitmeks kuuks otsad, aga nüüd olen saanud jälle probleemivabalt harjutada. :) 

Nädal ühesõnaga kergemat sorti, aga mõnus. Üritan aprillis veidi rohkem jitsile keskenduda, sekka muid asju ka. Kuna jooksuvõistlused on minu jaoks praegu välistatud, tegelen muude toredate asjadega ja ei tunne end selle tõttu kehvemini. 

Nädala emotsioon: iseendaga rahu sõlmimine (või selle poole püüdlemine vähemalt) :D 
Nädala toit: enda tehtud avokaadotort :) 

laupäev, 4. aprill 2015

Avokaadotort

Kogu aeg ei jaksa ka trenni teha, nii et ma läksin vahepeal hoopis teise suunda ja tegin torti! 
Vestlus sõbrannaga oli enamvähem selline - "kas ma võin torti teha plsplsplspls?"
Ja noh, kes siis keeldub, kui pakutakse niisama torti. 

Retsepti aluseks võtsin selle lehe, kuid muutsin koguseid veidikene. Olen seda torti teinud juba paar korda ja tean, mis mulle selle retsepti juures rohkem ja vähem meeldib. Muudan pea alati avokaadode kogust suuremaks ja kondenspiima kogust väiksemaks. Samuti kasutasin sisse 15g želatiini, et ei peaks tegema sügavkülmatorti, vaid et tort püsiks ise püsti. Põhjas kasutasin ainult küpsiseid ja võid ja ei küpsetanud ahjus enam midagi - sest ma vihkan gaasiahjuga küpsetamist 
Selle retsepti põhjal sain kena 24cm läbimõõduga tordi ja pisikese südamekujulise tordi ka oma peikale. Pildil see nii hästi ei ole näha, aga tort jäi mõnusalt heleroheline ka. 

Sünnipäevale jõudes sõbranna küll ütles, et "waaait, sa pidid ju lihtsa ja lebotordi tegema", aga ausalt, see ongi niivõrd lihtne tort minu arvates - segad asjad kokku ja viskad külmkappi. Kondiitriks õppides ma olen ikka teinud torte, mis võtavadki 5-6h aega ja pidevat nokitsemist, ei iialgi enam.

fun fact - mu elu kiireim Napoleoni tort on 4 tunniga tainast kokkupanekuni. Esimesel korral võttis ainult kihtide kokkupanek mul üle tunni aja. 

Ma ütleks, et jee, see tort on tervislik, aga ega ta ilmselt ei ole. Ja alati ei peagi kõiges tervislikkust taga ajama minu arvates. Ega see kaks ampsu torti (ja paar lusikatäit kreemi valmistamise ajal) mingit pöördumatut kahju ei tekita ja patja ma igatahes ei nutnud, et ohnoes, suhkur. 

Ja maasikaid valisin poes nii, et nuusutasin iga karbitäit ja valisin kõige tugevama lõhnaga maasikad. Praegusel ajal juhindun sellest, et kui on lõhna, on ka maitset. Ja oligi veidike maitset! 

Minu arvates tuli täitsa armas välja, hea on teistele rõõmu valmistada. 
Kes koera saba ikka kergitab, kui mitte ise, aga enda arvates olen ma päris lahe sõbranna, keda omada - teen vabatahtlikult teistele torti, sest mulle tõesti meeldib ilusaid ja maitsvaid asju meisterdada. 

Jätan teid nüüd siia imetlema ja lähen vanni, homme saan juba oma väga leebest, aga maadlusrohkest nädalast rääkida! :) 

neljapäev, 2. aprill 2015

Kolmapäev toidus 01.04

Jess, ei jäänud eile ühegi lolli aprillinalja ohvriks!


Hommikusöök - päikesekuivatatud tomatitega sai juustu, või ja kurgiga. Kõrvale banaan ja tass lahustuvat kohvi teistsuguses tassis. Igal nädalal uus tass!

Lõunasöök - samuti tuntud kui "eelmise päeva toit = parim toit". Tatrapuder juurviljadega, kõrval porgandi-hakklihakotletid ja marineeritud seened. Kõrval tassitäis .. mingit kuuma jooki. Eile oli tükk aega tagasi.

Õhtusöök - nii läheb, kui tühja kõhuga poes käia. Tavaliselt võtan tööl Rimist väikese karbiga oma valitud salati, sel korral võtsin hiiglasliku värske salati (roheline kraam, tomat, kurk, oliivid, keedumuna, hapukurk, kõrvitsaseemned) ning kõrvale porgandeid ja pähklisegu. Salati sõin kõik ära ja ägisesin, porganditest ja pähklitest jäi pool alles.

Vahepala - banaan maapähklivõiga. Pilti ei saanud teha, sest see oli mul juba kõhus :D