teisipäev, 6. jaanuar 2015

Unemure

Tihtipeale on inimestel mure, et nad ei jää magama või ärkavad palju üles või segab nende und rahutus (jalgade tõmblemine, õudusunenäod, ringikõndimine, sonimine jmt). Minul sellelaadseid muresid eriti pole, magama jään pea alati edukalt, erandiks siis need ööd, kui hommikul mind midagi tähtsat ees ootab. 

Kunagi mul olid suuremad mured magamajäämisega, aga lahendasin need enda jaoks võrdlemisi kergelt ära,  tehes enam-vähem korda oma magamisharjumused: 


  • magamistuba ja voodi on magamiseks - üritan vältida seal õppimist ja niisama sülearvutiga vedelemist
  • õhtuti loen raamatut, väldin valgustatud ekraane (ei istu igavesti Instagramis :D)
  • lisan oma päeva kehalist aktiivsust (miski ei pane korralikumalt magama kui üks hea trenn, ehk ainult löök pähe)
  • üritan magada pidevalt samadel aegadel, enamasti olen keskööl voodis, samuti üritan hommikuti sarnasel ajal ärgata
Väga lihtsad asjad tegelikult, mida teha. Kapis on mul igaks juhuks ka looduslik "hea une tee", aga siiani olen lihtsalt unustanud seda kasutada. 



Ma enamasti isegi ei mõelnud oma unele, kuni kolisin kokku oma noormehega, kelle uni on väga väga väga kehv. Stressirohkematel aegadel ma ei julge kõvemini hingatagi, sest ehk ärkab M üles ja vaatab mind kurja näoga (on juhtunud), rääkimata külje keeramisest, mille tagajärjel ta võib püsti tõusta ja kõndima minna. Sagedased on ülesraputamised, kõvasti rääkimised, ringijalutamised jmt, üks värvikamaid öid oli see, kui ma sain lõpuks aru, et M üritab mulle läbi une jitsi põhitõdesid õpetada, ma naersin päris palju tol korral. Samas tundub, et tema päevast funktsioneerimist see kuidagi ei takista, nii et las ta olla, eks ööd võivadki huvitavamad olla. 

Minu mure aga seisneb praegu pigem vastupidises - ma olen kogu aeg väsinud. Ja kui ma ütlen "kogu aeg", siis ma seda ka mõtlen. Vaatan filmi - tukun. Loen raamatut - tukun. Jään pikemalt istuma - tukun. Hommikuti ülesärkamine on nii vaevaline, nagu ma väsitaks end magamisega ainult rohkem ära. Mul pole muresid magamajäämisega, samuti on kvaliteet okei ning magan enamvähem püsivalt 8 tundi (viimasel ajal siis rohkem). 

Proovin siin praegu asja lahendada juurviljade, veejoomise ja vitamiinidega, aga juba mitu nädalat vangun pideva väsimusega tööl, kodus ja trennis. Sõprade juures muud ei tee, kui haigutan, kuigi tegelikult on nendega põnev. Pidevalt tahaks ainult magada, kuigi uni läheb aina kehvemaks ja ei päästa enam. Kas on tegu lihrtsalt talve- ja külmaväsimusega, oskab keegi öelda? Öelge keegi, et te olete ka väsinud ja siis saame koos uinakut teha! 


Kommentaare ei ole: