esmaspäev, 6. oktoober 2014

Tartu Sügisjooks 05.10.2014

Kui olla aus, siis mul ei olnud plaanis rohkem sellel aastal võistelda, kuid sõbranna pakkus variandi, et saan nende firma kaudu tasuta minna, siis polnud mul ühtegi reaalset vabandust - peale selle, et ma pole süsteemselt jooksnud maikuust alates. Tollel hetkel ma muidugi mõtlesin, et mis see 10km ikka on, selle viskab niisama ära ja ongi jalad puhanud ja tuiskan kõigist mööda ja lõpetan isikliku rekordi ja suure naeratusega. Eeee .. päris nii ei läinud.

Saime enne jooksu sõbrannaga kokku, tegin isegi sooja ja puha, enesetunne oli okei, muret valmistas ainult mu vasak tuhar+jalg kombo, mis oli terve nädala tunda andnud. Plaan oli mitte joosta liiga kiiresti ning selle järgi ka tegutsesin. See suhtumine sai ka minu nö hukatuseks, sest jooksingi terve aja mitte võistluse-, vaid treeningtempos, nagu pärast Endomondost järele kontrollisin. Jooksu ajal ei teadnud ma muidugi midagi oma kiirusest ega tempost ega ajast, sest pulsikella ega isegi käekella mul ei ole, samuti olen Endomondol maha keeranud kõik häälitsused, sest need on minu jaoks kohutavalt segavad. Eks ma tundsin küll, et väga kiire ma pole, aga ma lootsin, et ehk on ikka lõpuks okei.


Muidugi vahetult enne starti läks mul kõht tühjaks ja juba soojenduse ajal oli janu. Lisa veel paar vabandust ja jooksu ajal oli enesetunne kogu aeg kehv. Tunda andsid jalad peamiselt, lisaks veel tunne, et ma ei saa hingata ja ei jõua üldse minna :D Pärast esimest joogipeatust lisandus veel krampis alakõht ja nii ma vaikselt finiši poole loivasin, mõttes ainult see, et saaks lõpetades oma veepudeli ja pikali heita. Raske oli, piinlikult raske isegi. Lõpetasin ajaga 1:01:03, mis on siiani mu võistlusaegadest kõige kehvem. Isegi suvel +30 kraadiga jooksin ma kiiremini.
Samas mu spordikaaslased olid väga tublid, üks neiu parandas oma isiklikku rekordit kuue minutiga! Väga väga tubli! :)

Jooksukaaslased, jee :) 
Võistluse kohta siis nii palju, et ma ise kaevasin endale augu - sa ei saa oodata, et tulemused ise tekivad, kui sa jooksmisega pea üldse ei tegele. Mul endal pole nii kõva põhi all, et niisama tühja koha pealt hea aeg joosta. Igatahes valmistasin endale päris korraliku pettumuse ja korraks isegi mõtlesin, et ehk on otsas minu tahtmine üldse enam joosta. Nüüd olen saanud natuke toibuda muidugi ja aru saanud, et tulevikus jooksen ikka edasi. Pean lihtsalt välja mõtlema, mida tahan teha ja millele keskenduda, aga sellest juba edaspidi.

Positiivsena tooksin välja selle, et esiteks oli ilm suurepärane, nii soe ja päikseline - ideaalne võistlusilm! Teisena mainiks ära, et üritusel olnud vabatahtlikud olid äärmiselt sõbralikud ja vastutulelikud ja nii heas tujus! Suurepärane :)
Järgmisena siis Novembrijooks, distantsiks 5km. Seal mul ametlikku isiklikku rekordit pole, nii et ei saa eneses eriti pettuda :D