teisipäev, 29. juuli 2014

BJJ-s ainult tüdrukud #2 - trenni ülesehitus

Niisiis - lukumaadluse baaskursus, osa kaks. Esimest osa saad lugeda siit või natuke allapoole kerides. Teemaks täna trenni ülesehitus, treenerid ja läbitavad teemad, sekka paar humoorikamat lugu, kui lahe on nendes trennides tüdruk olla.

Trennid algavad kõik ühise soojendusega, mida ma kiidan väga - sörkjooks, ristsammud, hüpped, eriliselt keskendutakse puusade tööle ja liikumasaamisele. Viimasel korral tegime ka põlvetõstejooksu, ma naersin veidike, sest noh .. wat, eksole. Soojaks saavad kõik kehaosad, kaasa arvatud kõrvad ja varbad. Kui kuu aega on trenni tehtud, tulevad algusesse ka nn "leborullid", mis tähendab, et paarides saate läbi proovida kõik eelnevalt õpitud harjutused, möödumised jmt, mingit vastupanu pole, saad vaikselt soojaks ja saad meelde tuletada selle, mis varem juba selgeks on tehtud. Väga muhe. 


Esimeses kahes trennis oli tegu rohkem kuivemate tehnikaharjutustega, krevettisime (kõik nimed on võrdlemisi naljakad, ma tean) ja õppisime kehahoidu ja viskasime üksteist üle selja. Esimeses trennis oli suhteliselt napaka tunne küll, kui põrandal lihtsalt ühes ja teises suunas vehid, aga tegelikult tuleb kasuks, ausalt!

Juba paari trenniga sain aru, et ma ei ole oma väiksusega seal eelisseisundis, sest siis ma ei osanud veel eriti partnereid valida ja mind loobiti ringi nagu sulepatja. Ainult et padjad maanduvad vähe pehmemalt. Teises trennis oli ka nii kehv juhus, et üks noormees kukkus kogu oma raskusega minu pahkluule peale ja järgnevad kolm päeva ma lonkasin ringi tööl ja eraelus. Samuti olin ma pärast esimest trenni VÄGA sinine. Mu õlad olid sinikaid täis, mu jalad, mu randmed, mu küünarnukid .. Põhimõtteliselt, kus oli pehmemat kohta leida, sealt ma ka sinine olin. Seda võin küll öelda, et sinikad tulevad raskemalt iga trenniga, aga nad on alati kohal. Mul hakkavad varsti otsa saama kõik "kõndisin ukse vastu" vabandused ja ilmselt kõik mu töökaaslased arvavad, et mu noormees peksab mind. 

Baaskursuse alguses oleme rohkem keskendunud kaitsele ja sellele, kuidas vastase haardest põgeneda näiteks siis, kui ta sul otsas istub või sind külje pealt kägistab või su seljakott on. Idee on hoida vastast endast kaugemal, mille jaoks sa kasutad oma käsi ja jalgu ja hoiad neid sirgena teie vahel, et sul oleks ruumi ära joosta (tegelt sa ei jookse ära, kuigi mina alati tahaksin veidi). Tihtipeale üks nendest kätest, mis teie vahel on,  läheb vastase rindkerele .. näete, mis mure see võib tekitada, kui sa oled naine? Juba esimesel tunnil ma sain aru, et mu partneril on VÄGA ebamugav ja ta ei saanud käsi kuhugi toetada, sest ta oleks lihtsalt mu rindu katsunud - ja polnud mulle enne isegi lilli toonud. Nali naljaks, selle mure lahendame lihtsamalt, sest käsi saab mujale ka panna. Hiljuti aga õppisime uut asja, mille käigus terve trenni aja oleks mu rindu katsutud... Õnneks oli see ainus trenn, kus oli üks tüdruk peale minu veel, mistõttu see oli vähem piinlik, sest me saime paaris olla.
Väga mehelik sport. 

Tasapisi õpime aga muid asju juurde, kägistusi, ründamisi ja muud lahedat värki. Siiani tuleb mul kõige paremini välja vastase eemalehoidmine, seljakott olemine ja .. ongi vist kõik. Kuni ma ise kedagi ründama ei pea, läheb okeilt. Ühel korral suutsin isegi ühe mehe alistada! See oli minu jaoks ikka väga suur saavutus ja uhkusehetk, kui ma selle armbari peale sain (pmtst painutad vastase kätt küünarnukist, kuni ta enam ei taha, et see kaugemale painduks). Trennid lõppevadki tavapäraselt rullimisega ehk siis 3-4 minuti pikkused raundid, kus mõlemad paarilised üritavad teist alistada. See on päris rets, kui aus olla. Lõpus ei venita .. kuigi tegelikult võiks. Mina tavaliselt pärast trenni tahan lihtsalt kõigi nende meeste higi endalt maha pesta, kellega ma selles trennis paaris olin. :) 


Kommentaare ei ole: